EKRE-t on nimetatud natslikuks, natsionalistlikuks, fašistlikuks ja milleks iganes veel, kuid praeguses Ukraina sõjas on need sildid pigem Putini sõnavaras.
Üks EKRE poliitik rääkis, kuidas valimiskampaania käigus väljas käies öeldi talle, et ta olevat fašist ja nats. Selle peale väitis mees sarkastiliselt, et just nende süüdistustega suus läks Putin ka Ukrainat hävitama.
“Natsionalism”, ka “rahvuslus” on liberaalses maailmas negatiivne sõna. Ukrainas on rahvuslus paraku just vastupanu tagatis, mida tõestab venelaste poolt kardetud Azovi pataljon (keda Obama-USA pidas äärmuslikuks). Kuna Putini propaganda väidab, et Ukraina on tehislik riik (tegelikult olevat selle aluseks Kiievi-Venemaa) ja ukrainlased on kõigest etnilised venelased, siis ukrainlaste rahvuslik eneseteadvus on just see, mis paneb Ukraina ennastsalgavalt sõdima.
Venemaa agressiooni taustal Ukraina vastu on näotu rääkida ka ksenofoobiast. Ukrainlastel pole mingit alust olla “sallivad” venelaste vastu, kes kutsuvad neid ukropideks, kes on teinud Ukrainas hirmsaid tegusid ja kes Venemaal toetavad üsnagi ühtse rindena Putini sõda. Võõrahirm, ja isegi võõraviha on aidanud rahvastel ellu jääda, sest ajaloos on alati võõrad olnud ohuks, kutsumata tulnutest pole kunagi keegi ilmunud rahus ja sallivuses.
Suurem osa liberaalide sõnavarast sobib Lääne heaoluühiskonda ja vihakõneseaduste mängumaile, suures sõjas on need “pahad asjad” enamasti loomulikud. Empaatia ja sallivusega Wagneri vastu ei minda.
Uued Uudised