16.02.2023
Demokraatia Reformierakonna ja Kaja Kallase moodi. Hetk meeleavalduselt Toompeal.
Paljud inimesed arvavad ilmselt, et totalitarism tähendab Stalinit, Hitlerit, Pol Pothi või Fidel Castrot, tänapäevases mõistes Põhja-Koreat või Talibani-Afganistani. Paraku näitab hetkeseis, et totalitaarset ühiskonda saab luua (ja luuaksegi) ka nn liberaalse demokraatia raames.
Totalitaarse ühiskonna eesotsas ei pea olema vurrude või ninaaluste vuntsidega diktaator, sellesse rolli sobib ka mittevalitav Euroopa Komisjon eesotsas Bundeswehri laostanud endise Saksa kaitseministriga. Läänelik totalitarism aga saab alguse ühe ja ainsa ideoloogia loomisest, milleks on praegu pseudoliberalismi ja uusmarksismi segu.
Euroopas on juba selgelt näha, kuidas joonistub välja “üks ideoloogia”, seesama neomarksismist nakatunud liberalism, teisi ideoloogiaid (konservativism, rahvuslus, kristlus) tõrjutakse, nende vastu võetakse kasutusele vaenukõneseadused, mis takistavad liberalismi kritiseerimast ja konservatiividele omast sõnavara kasutamast.
Euroopas on juba hunnik teemasid, mida kritiseerida ei tohi (homoseksuaalsus ja kogu LGBT-süsteem, massimigratsioon, kultuuride segunemine jpt), sellega luuakse puutumatu ideoloogiline tsoon ja soodustatakse negatiivseid protsesse (ränne toob igal juhul kaasa ja terroristide, kurjategijate ja muidusööjate saabumise). Ka kliimamuutustes, sh rohepöördes kahtlemine on sisuliselt kuri(esialgu veel väär-)teoks muudetud. See kriitikavaba tsoon aina laieneb ning see hävitab sõna-, südametunnistuse- ja ka ajakirjandusvabaduse.
Totalitarismile viib ka kiire eemaldumine otsedemokraatiast (rahvahääletused) ja seejärel ka esindusdemokraatiast – kuigi Brüssel koondab enda kätte suure osa seni liikmesriikidele kuulunud võimust, pole Euroopa Komisjon valitav ning ka Euroopa Parlament on sisuliselt väga kaugel rahvaesindusest.
Totalitarism pannakse paika ka seadusandlusega, mis kirjutab tavakodanikule ette kõik, mida saab: majade soojustamise, kasutatava kütte liigi, laste kasvatamise, toodete tarbimise, jäätmete utiliseerimise ja nii edasi, ehk siis iga asi, mida inimene kasvõi olmetasandil teeb, on seaduste, määruste ja direktiividega paigas, seega ilmselt ka karistused eksimuste eest. Kõike seda soodustab e-ühiskond, kus käsulauad saab otse nutiseadmetesse tuua ja inimestele teadvusesse raiuda.
Totalitarismi üheks osaks on ka kõige traditsioonilise hävitamine (perekond, rahvustunnetus, omariiklus), identiteetide hägustamine ja kaotamine (sugu, seksuaalsus), juurte läbilõikamine igal tasandil ja “uue”, kosmopoliitse inimese kujundamine.
Nõukogude ajast väljudes oli enamikul eestlastest arusaam, et Lääne demokraatia tähendab täielikku sõnavabadust, võimalikult vähe reguleeritust, keeldusid ja käske (kui neid on vaja, kehtivad need lühiajaliselt kuni vajaduse ammendumiseni), ettevõtlusvabadust (praegu dikteeritakse juba ette, keda peab “triibuliste nimekirjade” või vähemuste kaasatuse raames tööle võtma), ühesõnaga vabadusi võimalikult laias ulatuses. Praegu toimub kõiges selles taandareng totalitarismi suunas.
Eestisse toob seda totalitarismi ennekõike Reformierakond, kes on juba importinud vaenukõneseaduse, korraldanud sundvaktsineerimise, ajanud meeleavaldusi eriüksuste ja koertega laiali, pannud meedia ja justiitssüsteemi enda pilli järgi tantsima jne, ja seejuures on tal veelgi vihasemad mõttekaaslased sotside ja Eesti 200 näol. Selle vasakpoolse-pseudoliberaalse kamba võimutsedes jõuab üsna ruttu “Näljamängude” ühiskonda.
Uued Uudised