17.02.2023
Mind on juba mitu päeva vaevanud üks küsimus – et miks ajal, kui kõik liberaalid viskavad võidu kividega meie rahvale kuulunud suurtükkide äraandmise otstarbekuses kahelnud sama rahva esindajat Martin Helmet, jääb meie väike „Isamaa“ oma tillukese kruusaterakesega nendest armsatest talgutest eemale.
Lõpuks aga tuli ära, ja kohe topelt: eile kirjutas Isamaa aseesimees Riina Solman Postimehele loo „Ära karda, Martin Helme, Ukraina toetamine on ka meie kaitsmine“.
Eks see üks ümmargune ja lapsik jutt oli, millele hästi vastas Postimehe püsikommentaator Marika Eomois: „Riina Solman, palun, ärge Teie ka hakake sellist jama ajama. Helme on ju öelnud, et pole küsimust, Ukrainat peab aitama, aga meie oleme rinderiik sõjas Venemaaga ja relvi peaksid andma need rikkad riigid, kellel pole Venemaaga piiri.“
Aga „Isamaal“ oli juba hammas verel ja täna avaldas oma asetäitja järel samas lehes loo „EKRE ei anna hinnanguid, vaid on Heremit algusest peale lakkamatult kritiseerinud“ erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ise.
„Kremli rõõmustab see kõige rohkem,“ kommenteeris ta Martin Helme intervjuud. Kusjuures „Isamaa“ esimehe lugu algas Kremli ja lõppes Kremliga. Ausalt öeldes jättis see mõnevõrra kohtlase mulje, nagu oleks väitja ajuinvaliid, kes Kremli karguta ei saa isegi asjale minna. Herem sai, aga Seeder ei saanud.
„Isamaal“ on Kremliga pikaajalised töösuhted. Koalitsioonis internatsidest koganlastega valitseti Tallinna linna, kingiti Venemaa kodanikele Eestis valimisõigus, raudsed stelmahid müüsid Venemaalt pärit aferistidele elamislube, „Isamaa“ üsast tuli ilmale Kersti Kaljulaid jne.
Seepärast sonibki härra Seeder Kremli rõõmudest, milles ei erine ta sellisest ajuhiiglasest nagu Lauri Hussar.
Isamaa on paraku meie kõige põhimõttelagedam erakond, oma naha hoidja, suure orava nisa otsas rippuv ja seda lutsutav olevus. Veel natuke võimu, veel natuke, veel mõni nädalake…
Ja siis, nagu ütles Marko Matvere ühes tuntud filmis, „oleks targem sinu piinad lõpetada“.
Ajaloo prügikast ootab.
Ivan Makarov