Kui palju me teame eestlaste sõjaajaloo parimate poegade kangelastegudest? Näiteks muinaskangelasest Lembitust või neljast Jüriöö ülestõusu juhist – Eesti kuningast.
Vahepeal haigutab suur tühik ning lisa tuleb alles sadu aastaid hiljem – Vabadussõjas. Leitnant Kuperjanovi oskuslikult sooritatud suurepärane “kübaratrikk” Kikka lahingus võiks oma sündinud ime poolest kuuluda lausa müstika valdkonda.
Katkend raamatust: “Lahingurivi kipub täiesti kaduma ning sügavas, kohati põlvini ulatuvas lumes edasirühkivaid mehi on raske korrale kutsuda. Ohvitserid karjuvad hääled kähisema, sõdurid aga ei kuule neid või mõistavad võõriti. Keegi ei näi enam teadvat, kus asub ta alaline parem- või vasakpoolne naaber, kus jao- või rühmaülem, ning kelle komandosõnu ta peab kuulama, sest neid sajab igalt poolt…
Tihedad punaste ahelikud ilmuvad nähtavale mitmest suunast korraga. Nende ridadega on palistatud terve metsaveer ning lai talueelne põld. Surmkindlad oma edus, tungivad nad võidukisaga partisanide tiibadele… ”
Kuperjanovlaste seisukord muutus enam kui kriitiliseks. Kolm kuulipildujat oli juba kaotatud. Mis aga edasi sündida võis, seda ei teadnud keegi. Sõdurite hulgas tekkis segadus ja paanika. Selles olukorras leidis Kuperjanov veel viimase tee — vast aitas veel häbemata julgus.”
Missuguse tee leidis leitnant Kuperjanov? Kuidas võis juhtuda, et ülihästi valvatud punaväelaste lipp sattus Kuperjanovi kätte? Müstiline lipulugu oli nõnda mõistatusliku sisuga, et pärast Vabadussõda lähtuti lahingu tulemuste analüüsimisel pigem negatiivsete hoiakutega kaasnevast pimedast õnnest ega seatud üldse vaatluse alla eestlaste võimalikku heroilisust. Küll jagus millegipärast kiitust punalätlastele. Meie tagasihoidlikkus on tihti nõnda alaväärsuskompleksidest sõltuv, et hoidku jumal selle eest, et julgeme kedagi vapraks nimetada – eriti veel tema eluajal, sest kangelased võivad sündida vaid mujal ja kindlasti pärast nende surnuks kuulutamist.
Uus raamat avaldab, miks kandsid punaväelased vasakul sinelivarrukal haakristi sümbolit ja kas seda tehti ka Eestis võideldes. Miks toodi Eestisse hiinlasi ja mis oli nende sõjaline ülesanne? Lisatud on hukkunute nimekiri.
Raamat on pühendatud Vabadussõja võidukate Kikka ja Paju lahingute 98. aastapäevaks. Püsima jääb lootus, et kunagi ka Kikka kangelased saavad oma mälestusmärgi, kasvõi suure, immutatud puidust risti. Tänaseni ei ole Eesti Vabariik seda sammu veel ette võtnud ega kõigi hukkunute mälestuseks “viimset võidmist” teostanud.
NB! Raamatut jagatakse tasuta 31.01.2017. Paju memoriaalil lahingu 98.aastapäeval kell 10 ja päeval Valgas, Tartus leitnant Kuperjanovi haual 02.02.17 kell 11. ja Tartu Rahu üritusel samal päeval Tartus kell 12.