26.02.2023
Valitsuse repressiivne vaktsineerimispoliitika sünnitas üleüldise vastuseisu, mis mõjutas ka vaktsineerimise käiku, ning arvukalt doose “läks hapuks”..
Pandeemia ajal politiseeriti Eestis kaitsesüstimine üle, see muudeti sisuliselt sunduslikuks, kuid kõige selle tulemuseks sai üsnagi suuremahuline vastuhakk kahtlase mõjuga vaktsiinidele; praegune koroona muutumine “tavaliseks külmetushaiguseks” aga võib lisaks avaldada Eestile rahaliselt negatiivset mõju – hüsteerilise vaktsineerimiskampaania järel ei soovi keegi enam “õlga alla panna” ja paljud vaktsiinidoosid on ülearused.
Eesti peab koos Euroopa Komisjoniga praegu läbirääkimisi, et muuta Pfizeriga sõlmitud lepingut, mille järgi peaks Eestisse jõudma veel 1,3 miljonit koroonavaktsiini doosi. Kõigist doosidest loobuda ei soovita, kuid loobuda soovitakse võimalikult paljust, öeldi ERR-ile sotsiaalministeeriumist.
ERR kirjutas sel nädalal, et Eestis saab üle 700 000 koroonavaktsiini säilivustähtaeg sel kevadel läbi ning need tuleb tõenäoliselt maha kanda. Kuigi täpset maksumust ei saa öelda, sest lepingud vaktsiinitootjatega on konfidentsiaalsed, saab kogusummale, mille eest Eesti seni on vaktsiine soetanud, pakkuda, et 700 000 vaktsiinidoosi hind on umbes üheksa-kümme miljonit eurot.
Kui palju 1,3 miljonit doosi Eestile maksma läheks, ei saavat sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmanni sõnul välja öelda, sest see info on konfidentsiaalne.
Eesti on alates koroonavaktsiinide turule tulemisest võtnud kohustuse välja osta 6,8 miljonit vaktsiinidoosi kogusummas pea 97 miljonit eurot.
Eestile on tarnitud seni 5,4 miljonit doosi, Eestisse on nendest jõudnud 4,6 miljonit doosi. 522 800 doosi on Eesti annetanud, ülejäänu hoitakse Euroopa kesklaos. Tootjatele on seni vaktsiinide eest tasutud pea 71 miljonit eurot.
Vaktsineerimiseks on Eestis kasutatud 2,1 miljonit doosi. Riknenud on 770 000 doosi. Sellest ligikaudu 700 000 doosi on aegunud, üle 68 000 doosi riknes 2021. aastal jaanipäeva paiku terviseameti laos.
Nagu näha, on kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha juba tuulde lastud ning karta on veel uusi tühikulusid. Kaja Kallase valitsusel lasub ilmselge süü oskamatuses majanduslikult vaktsiinivajadust hinnata, millega tekitatakse riigile suurt rahalist kahju.
Valitsuse veel suurem süü aga seisneb selles, et just Kaja Kallas tekitas ühiskonnas kunstlikult fooni, kus need 1,3 miljonit doosi tundusid sundvaktsineerimist arvestades vajalikud, kuid reaalsuses oli juba varem selge, et kaitsesüstid on näidanud väikest efektiivsust ning inimesed ei luba enam neid mitmekaupa endasse süstida.
Kui Eesti riik tahab olla demokraatlik, siis ei saa enam jätkuda Reformierakonna tekitatud olukord, kus vale poliitikaga tekitatakse riigile tohutuid kahjusid, kuid keegi selle eest ei vastuta.
Uued Uudised