02.03.2023
Ajakirjanik Andres Raid.
Valimistuhinas on enamusel ilmselt jäänud märkamatuks Lõuna-Eestlases avaldatud info selle kohta, et Vana-Võrumaa rahvas koguneb aprillis oma kongressile. Mis lahti on, millega inimesed rahul ei ole või mine tea, äkki on millestki ilusast teada anda?! Vestluses ühe organiseerija, Kauksi Üllega, tuli välja tegelik põhjus.
Oleme tänaseks olukorras, kuidas eesti identiteeti ehk kõige enam hindavam ja oma kultuurist enam lugupidav seltskond elabki just Lõuna-Eestis ja millegipärast vaatab nii keskvõim kui ka kahjuks suur osa kõikvõimalikke uusliberaale neile kui mingile jäänukile ja igal juhul kui millelegi alaväärtuslikumale, mis on vaid piduriks globalismi suunas tuhisevale ekspressile. Seal on mehed veel mehed ja naised naised, koolis loetakse „Mäeküla piimameest“ ja mitte „Mäeküla peenisinimest“, mis kõlab ju palju moodsamalt.
Väliselt on küll nagu kõik korras, selle korrasolemise kohta tuuakse reeglina näiteks ilma igasuguste võimalusteta ja sisuliselt vajalikul määral mehitamata Võru Instituut ja tundub, et selle ainuke otstarve ongi olla näitlik vabandus selle kohta, et kõik olekski nagu korras, kultuur hoitud ja rahvas rahul.
Tegelikult tõrjutakse kohalikku keelt nii koolist kui ametlikust kohapealsest kasutusest ja tegelikkus on ka see, et kohalikku kombestikku koos keelega suhtutakse hoopis haletseva ja igal juhul näilise hoolitsusega. Küsimus ei ole aga sisuliselt muus, kui meie kultuuri ühe kantsi võtmine mitte tormijooksu, vaid salakavala, kuid samas tulemusliku piiramisega. Seda korraldavad paraku oma inimesed ja see on veel eriti küüniline.
Igatahes edu kongressile ja tegelikult oleks iga eestlase püha kohus selliseid ettevõtmisi kui mitte otse, vaid vähemalt kaudselt toetada.
Andres Raid