Liberaalne Eesti valija valis hinnatõusud?

Kui uskuda valimistulemusi, siis valis Eesti valija küll endale hinnatõusude jätkumise, tühjeneva rahakoti, kompensatsioonide sabas seismise ja muremõtted toimetuleku pärast. Kõike seda on siiani tootnud Kaja Kallase valitsus.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6 protsenti.

Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2 protsenti ja teenused 18,5 protsenti kallimad, teatas amet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta veebruariga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusud, mis andsid kogutõusust kolmandiku. Toidukaupadest on enim kallinenud suhkur, 104,2 protsenti, jahu ja tangained 49,7 protsenti, kastmed 48,9 protsenti ning munad 44,8 protsenti.

Eluasemega seotud hinnamuutused andsid kogutõusust veerandi. Tahkekütus oli 66,7 protsenti, kodudesse jõudnud elekter 63,8 protsenti, soojusenergia 36,2 protsenti ja gaas 11,8 protsenti kallim. Transpordi panus indeksi tõusu jäi alla kümnendiku. Bensiin oli 4,5 protsenti ja diislikütus 14,3 protsenti kallim.

Jaanuariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit ühelt poolt enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, millest kaks viiendikku andis värske köögivilja hinnatõus, 16,5 protsenti, ning teiselt poolt gaasi, tahkekütuste ning üüri odavnemine, vastavalt 20,1, 6,6 ja 1,8 protsenti.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on hinnatõus küll eelmise aasta tippudega võrreldes märgatavalt aeglustunud, kuid uuesti vaikselt pead tõstmas. (BNS)