“Kindlates kätes Eestis” haigutab inimeste rahakottides tühjus

Kaja Kallase kaheaastane valitsemine on rahva vaeseks teinud ning järgmised neli aastat muudavad ta kerjuseks.

Swedbanki finantstervise indeksi uuringu järgi halvendavad Eesti elanike finantstervist vähesed säästud, puudulik turvavõrgustik ja ebakindlustunne pensionipõlves ning iga teine eestlane sõltub majanduslikult oma lähedastest ja toetustest.

Swedbanki rahvusvahelise finantstervise indeksi eesmärk on mõõta Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi ühiskondade finantsvõimekust ja -teadmisi. Finantstervis tähendab inimeste ja leibkondade võimet tulla igapäevaselt toime oma rahaliste kohustustega ja saavutada pikemaajalisi eesmärke ning teadmisi ja oskuseid kasutada oma raha targalt ja enesekindlalt. Indeksi väärtused on vahemikus 0–100, kus üle 60 punkti osutab heale finantstervisele. 0–39 punkti näitab haavatavat finantstervist, 40–59 pingelist finantstervist, 60–79 head finantstervist ja 80–100 tugevat finantstervist, teatas pank.

Uuringu järgi on Eesti elanike finantstervise indeks 50, mis osutab pingelisele finantstervisele. Madala tulemuse peamised põhjused on Eesti elanike vähesed säästud, turvavõrgustiku puudumine ning ebakindlustunne pensionipõlvele mõeldes. Vaid 29 protsendil elanikel on rahatagavara, mis on vähemalt leibkonna kolme kuu sissetuleku suurune. Veerand elanikke ei ole finantsiliselt valmis ootamatuteks olukordadeks, sest nad ei ole kindlustanud oma vara ega elu.

Ühtlasi on eestlased tuleviku suhtes pessimistlikud: üle 40 protsendi elanikke pole üldse kindlad, kas nende säästudest piisab selleks, et hoida soovitud elukvaliteeti pärast pensionile jäämist. Vaid 20 protsenti peab oma majanduslikku olukorda turvaliseks ja koguni 40 protsenti ebaturvaliseks. Iga teine Eesti elanik tunneb, et sõltub majanduslikult oma lähedastest ja riiklikest toetustest.

Eri vanuserühmade finantstervis suuresti ei erine, küll on mõnevõrra haavatavamad 18–29- ja 50–59-aastased ning pensionärid, kellest koguni 44 protsenti on haavatava finantstervisega. Hea või tugeva finantstervisega elanike rühmadesse liigitus 43 protsenti mehi ja 36 protsenti naisi, haavatava finantstervisega mehi on 28 protsenti ja naisi 37 protsenti.

Samas on Eesti elanike finantsteadmised paremad kui nende finantsvõimekus. Vanusegruppide võrdluses on teadmised parimad 30–39-aastaste seas ja kõige kehvemad 18–29-aastaste seas. “Uuringust ilmneb ka sissetulekute seos finantsteadlikkusega: mida suurem on sissetulek, seda paremad on finantsteadmised. Siit saab järeldada, et paremad finantsteadmised aitavad kaasa ka suurema sissetuleku teenimisele,” leiab Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Nelja riigi elanikkonna finantstervise mõõtmiseks küsitleti 2023. aasta jaanuaris kokku 4003 elanikku. Eestist osales 1001 elanikku vanuses 16–75 eluaastat. (BNS)