14.03.2023
Tartu Ülikoolist on saanud kultuurimarksismi pesa.
On lihtsalt uskumatu, et eesti keelt väärtustaval päeval ründab üks ideoloogiliselt ülelaetud vasakaktivist emakeelt, mille on kujundanud ajalugu ja meie esivanemad.
ERR-is tambib keegi väidetav doktorant Elisabeth Kaukonen eesti keele peal, nimetades seda “seksistlikuks keeleks”. “Keeleline sugu ei seostu soolise võrdõiguslikkuse ega sugudesse suhtumisega ühiskonnas, mistõttu levib ka eesti keeles ja ühiskonnas veel omajagu soostereotüüpe ning iganenud sookäsitlusi,” kirjutab ta.
Kaikonen toob välja väljendid, mida talle on öeldud (“Sea näoga loll eit!”) ja poogib need emakeele külge, kuigi tegu on rumala inimese ütlusega. Sellest teeb ta järelduse: “Kuidas saab eesti keel olla sooneutraalne, kui hoiakud meie ühiskonnas sugude võrdset kohtlemist ei peegelda?”
Veel kirjutab ta: “Sageli arvatakse, et eesti keele puhul soolise kallutatuse probleemi ei ole, sest meie keeles puudub grammatiline sugu. See aga ei vasta päris tõele, sest soo ilmnemisega keele grammatikas ei ole aga mingit pistmist soolise võrdõiguslikkusega seda keelt kõnelevas ühiskonnas.”
Kui väga peab inimene vihkama oma emakeelt, et ideoloogilistel kaalutlustel hakata otsima selles “soolist disrimineerimist”?
Kaukonen võtab üles ka tüüpilise jutu “meestest”: “Otsene seksism esineb keeltes, kus üht sugu teisele eelistatakse. Otsest seksismi esineb ka eesti keeles – paljusid meessooliitega sõnu, nagu esimees, pillimees, kaupmees, on kasutatud lisaks meessoost isikule viitamiseks ka osutamaks mis tahes soost tegijale. Seesugused sõnad peegeldavad esiteks iganenud soorolle ning teiseks toidavad arusaama, et mees on rohkem inimene kui naine või mõne muu soo esindaja.”
Viimase väite puhul võib öelda, et kõik oleneb vaatajast – kui Kaukonen näeb sõnas “pillimees” soolist diskrimineerimist ja naiste alandamist, siis on see tema enda väärastunud mõttekäigu vili, sest reaalses elus “-mees”-sõnad naiste alaväärtustamist siiski ei tähenda.
On eesti keele “soolise võrdõiguslusega” kuidas on, aga see on välja kujunenud ajalooliselt keele arengu käigus ja on kahtlemata mõjutatud kunagistest soorollidest. Aga eesti keel ei vaja mingil juhul võitlevate feministide “tühistamispoliitikat”.
Uued Uudised