Tüüpiline Eesti valija 2023. aasta alguses ei soovi, et abielu mõistet muudetaks. Ka tüüpiline uue Riigikogu liige ei soovi seda, kirjutab politoloog Martin Mölder.
“Viimati oli Eestil ainult liberaalsetest erakondadest koosnev valitsus vahetult enne 2015. aasta valimisi, kui Taavi Rõivase juhitud koalitsioonis olid koos Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Selle valitsuse üks suurema mõjuga otsuseid oli ilmselt kooseluseaduse poolik vastuvõtmine,“ kirjutab ta Postimehes.
„See tekitas ühiskonnas omajagu pingeid ning selle seaduse rakendusaktide puudumine kummitab meid senimaani.
Kuigi praeguseks on avalik arvamus muutunud kooseluseaduse küsimuses palju soosivamaks, oli toona valijaskonna enamus selle vastu. Kooseluseaduse n-ö ülevalt alla vastuvõtmine oli aga vesi EKRE veskile, kes kogus selle tuules palju toetust nende valijate hulgas, kellele oli vastukarva riigi taoline juhtimine.“
Nüüdne loodava koalitsiooni osapooled on aga keset majanduskaost ja julgeolekukriisi esimesena teemaks võtnud just abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktid kui kõige olulisema probleemi Eesti ühiskonnas.