20.03.2023
Kui EKRE eelnõu läinuks läbi, polnuks valimisliitudel järgmistele kohalike volikogude valimistele enam asja.
Põhiseaduse § 60. kohaselt Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Riigikogu valimise seaduse § 1 kohaselt:
(2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
(3) Igal valijal on üks hääl.
Valimistel juba toimunud hääletussedeliga hääletamise ja elektroonilise hääletamise erinevused tulenesid hääletamise olemuslikust erinevusest, mille kohaselt Põhiseaduses ettenähtud valimised on sätestatud toimuma reaalses tegelikkuses, aga Riigikogu valimise seaduses ettenähtud hääletamised saavad toimuda ja tegelikult ka toimusid nii reaalsuses hääletussedelitega kui ka virtuaalreaalsuses elektrooniliselt ja need mõlemad hääletamised olid olemuslikult erinevad.
Edasises tekstis kasutatavate mõistete määratlus on alljärgnev.
Vikipeedia vastav artikkel reaalsusest räägib kui päriselt olemasolemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele ja annab järgmise mõiste määratluse:
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte näiliselt, mitte mängult, mitte välja mõelduna, mitte ainult vaimus (mõtetes, kujutlustes, unistustes, luuludes, meelepetetes, unenägudes).
Vikipeedia mõiste määratlus virtuaalreaalsusest on järgmine:
Virtuaalreaalsus (inglise keeles Virtual Reality, lühend VR), tuntud ka kui virtuaalne reaalsus, virtuaalne tegelikkus, libategelikkus, tehistegelikkus, tehistõelisus, on simuleeritud keskkond, mis on loodud riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades.
Samasse virtuaalreaalsusse võib sageli korraga siseneda mitu inimest, isegi mitu tuhat, mis on võimalik interneti kaudu. Lisaks inimeste juhitavatele tegelastele võib virtuaalreaalsus sisaldada arvuti tekitatud ja juhitavaid tegelasi. Seetõttu on vahel väga keeruline eristada, kas mingit tegelast juhib inimene või arvuti.
Lisaks sellel, et pabersedeliga ja elektrooniline hääletamine on juba toimunud erinevates reaalsustes, on hääletuse erinevused nende vahel veel järgmised.
Riigikogu valimise seaduse § 48/5 käsitleb elektroonilise hääle muutmist. Selle kohaselt
1) valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
2) elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal;
3) hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.
Oma antud hääle muutmise võimalus sedeliga hääletamisel puudub täielikult, selline erinevus sedeliga hääletamise ja elektroonilise hääletamise vahel on valimiste ühetaolisuse rikkumine. Sellega on ühtlasi rikutud ka Riigikogu valimise seaduse § 1 lg 3 sätet, mille kohaselt igal valijal on üks hääl.
Elektroonilisel hääletamisel on võimalik ühte häält kaks korda kasutada. Sellist oma häälega manipuleerimist pole sedeliga hääletamisel üldse ette nähtud ja reaalsuses hääletamisel pole see ka võimalik.
Riigikogu valimise seaduse § 48/8 käsitleb elektroonilise hääletamise peatamist, lõpetamist ja mittealustamist ja selle kohaselt
(1) Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ning uuesti alustamisest.
(2) Elektroonilise hääletamise mittealustamise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab, milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada.
(3) Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine, teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada.
Selline § 48/8 võimalus sedeliga hääletamisel täielikult puudub ja ka see erinevus on valimiste ühetaolisuse rikkumine. Sealjuures ei ole tähtis, kas selline hääletamise peatamine, lõpetamine ja mittealustamine tegelikult toimus või ei toimunud. Seaduse üks osa seda ei luba, teine osa aga lubab.
Sedeliga hääletamisel pärast hääletussedeli kättesaamist hääletaja isikuandmeid hääletussedelil üldse ei esine. Need muutuvad olematuks kohe pärast valimisjaoskonnas reaalse isikusamasuse tuvastamist valimisnimekirja alusel ja enne sedeliga hääletamise algust. Pärast hääletussedeli valimiskasti laskmist valija seos valimissedeliga katkeb, antud hääl muutub anonüümseks ja hääletustoiming salajaseks ning selline hääletamine ongi täielikus kooskõlas nii Põhiseaduse kui Riigikogu valimise seadusega.
Riigikogu valimise seaduse § 60/1 käsitleb elektrooniliselt antud häälte lugemist ja selle sätte lg 3 p. 2 kohaselt valimisteenistus eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
Teatavasti toimus elektrooniline hääletamine koos isikuandmetega ja isikuandmed eraldati alles pärast virtuaalreaalsuses toimunud hääletamist hiljem valimisteenistuse poolt. Sellega rikuti nii üldise, ühetaolise kui ka otsese hääletamise nõudeid. Hääle olemasolu virtuaalreaalsuses koos hääletaja isikuandmetega aga rikub ka hääletamise salajasuse nõuet.
Juba antud ja virtuaalreaalsuses koos isikuandmetega olevate häältega toimingute tegemine valimisteenistuse poolt rikkus täies ulatuses põhiseaduse § 60 ja Riigikogu valimise seaduse § 1 lg 2 ettenähtud ühetaolise, otsese ja samuti salajase hääletamise nõudeid.
Samuti rikkus elektrooniline hääletamine Riigikogu valimise seaduse § 1 lg 2 ettenähtud vabaduse nõuet, mille kohaselt valimised peavad olema vabad, kuid tegelikkuses kõik valimisõiguslikud isikud ei saanud elektrooniliselt hääletada elektrooniliste vahendite faktilise puudumise tõttu. Seega suure hulga valijate jaoks ei olnud Riigikogu 2023. aasta korralised valimised vabad.
Eeltoodust järeldub
1. Et Eesti Vabariigis 2023. aasta märtsis läbi viidud Riigikogu korralised valimised rikkusid kõigis järgnevates punktides Põhiseaduse § 60 sätestatut, mille kohaselt valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane.
2. Et Eesti Vabariigis 2023. aasta märtsis läbi viidud Riigikogu korralised valimised rikkusid kõigis järgnevates punktides Riigikogu valimise seaduse § 1 sätestatut, mille kohaselt Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning igal valijal on üks hääl.
3. Riigikogu valimise seaduse § 73. alusel tuleks 2023 aasta Riigikogu korraliste valimise hääletustulemused tunnistada kehtetuks ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni määrama uue valimispäeva kogu riigis Põhiseaduse § 60 ja Riigikogu valimise seaduse § 1 kohase reaalsuses toimuva kordushääletamise korraldamiseks ilma elektroonilise hääletamiseta.
Lõpetuseks. Eesti Vabariigi 2023aasta märtsivalimiste e-hääletusel osales mitte ainult reaalne eesti kodanikkond, vaid lisaks ka virtuaalreaalsuses elektroonilises keskkonnas varjatult tegutsenud nähtamatu Homunkulus, mille oli sünnitanud tehisintellekt. Eestlane, sa pead tunnistama, et masin on ülevam kui inimene! Elagu tehisjumal! Maatrix võidab alati…
Priit Uring
jurist, konservatiiv