Türgi, Soome, Rootsi, Ungari… Maailma poliitika pole nii mustvalge, kui meile räägitakse

Eesti peavoolumeedia elab tõejärgses ajastus, mis tähendab, et pakutavad uudised on üheülbalised ja ülepolitiseeritud ega anna tegelikku pilti maailmas toimuvast.

Türgi ei taha Soomet ja Rootsit enne NATO-sse lubada, kui nood saadavad või annavad välja Türgi teisitimõtlejad, keda Põhjamaad on aastakümnete jooksul massimigratsiooni käigus oma riikidesse lubanud. Neil riikidel aga on raske seda teha, sest siis poleks nad enam “sallivad” – näiteks pidas üks Rootsi naistudeng kinni terve reisilennuki, millega taheti üht afgaani kodumaale tagasi saata, väites, et tolle elu satub kodumaal kohe ohtu. Türgi emigrantidega Põhjamaades nii ongi, just kurdi vastupanuvõitlejate ja Güleni opositsionääridega.

Ungari ei anna  oma nõusolekut nii lihtsalt, sest multikultuurne Rootsi on piki aastaid halvustanud Ungarit selle eest, et too ei võta migrante vastu. Kui näiteks Eestil oleks vaja mingis rahvusvahelises organisatsioonis Ungari häält, siis miks peaksid madjarid nende suhtes vaenulikku Eestit, mille meedia teda kogu aeg tümitab, samuti toetama?

Muide, kui Indias toimusid massimeeleavaldused naistevastase vägivalla hukkamõistmiseks, süüdistas Rootsi Indiat, et seal olevat naiste olukord kehv. India tõi selle peale välja Rootsi enda kõrge vägistamiste statistika, mille taga on peamiselt sisserändajatest mehed. Seda Rootsi taustaks.

Ungari ei toeta Ukrainat, sest neil on juba väga pikk tüli Taga-Karpaatia ungarlaste pärast, keda Budapesti arvates diskrimineeritakse. Igatahes on seal suletud palju ungarikeelseid koole. Selliseid tülisid on sealkandis palju, sest Esimese ja Teise maailmasõja käigus joonistati piire kõvasti ümber ja paljud rahvad elavad mitmes riigis. Näiteks on Rumeeniaski hakatud rääkima Bukoviina tagasivõtmisest (Tšernovtsi oblast Ukrainas), mis kunagi kuulus Rumeeniale.

Meeldib see meile või mitte, aga Ungari on riik, kus iga otsuse juures, olgu see Ukraina toetamine, Vene nafta jätkuv ostmine või migrantide sisselubamine, lähtutakse ennekõike ungari rahva, tema kultuuri ja omariikluse prioriteetsusest, mis globalistliku maailma jaoks on kuritegu, kuid Ungaril riigina aitab paremini püsida.

Eesti lehelugeja võib ühtesid ja teisi “halbadeks” pidada, aga see ei muuda eri riikide suhteid kuidagi paremaks. Maailm ongi selline.

Uued Uudised