Eesti poliitikamaastikul ei taheta näha, kuidas demokraatia sulab meie käte vahel ja riik vajub üha enam korruptiivsuse sohu. Uued ohumärgid on juba õhus.
Enne valimisi tembeldati üks erakond kahtlase välismeediaväljaande põhjal Kremli agendiks ning praktiliselt kõik poliitised oponendid, sealhulgas väidetavad valimiste võitjad, võtsid kohe sõna ja võimendasid meedia toel süüdistust.
Nüüd on valimised läbi ja absurdne süüdistus on täiesti unustatud. Veel enam, sama väljaanne, mis EKRE-t süüdistas ja peavoolupoliitikute poolt selle eest kiita sai, süüdistas nüüd neid endid ja sai selle eest “infooperatsioonide” tegija sildi.
Politico valimiseelse süüdistuse ja selle võimendamise kaudu mõjutati oluliselt valimiste tulemust, kuid vastutama ei pea keegi, ei meedia ega juba paar tundi hiljem süüditust levitama hakanud poliitikud. Kas tõelises õigusriigis oleks see võimalik?
Nüüd on tulemas uus demokraatia proovikivi. Nimelt on Eesti parlamentarismi puhul selline tava, et Riigikogu esimese aseesimehe koha saab enim hääli kogunud opositsioonierakonna esindaja. Seega peaks selle koha saama EKRE esimees Martin Helme.
Paraku liiguvad juba jutud selle kohta, et teised opositsiooniparteid kavatsevad seda tava eirata ja sokutada sinna Keskerakonna läbikukkunud liidri Jüri Ratase. Karta on, et EKRE-vastases hüsteerias surutaksegi see läbi. Ainult et siis on Eesti demokraatlikud tavad taas korra jalge alla tallatud.
Riigikogu saadikutel on põhjust mõelda, kas niigi viledaks kulunud Eesti demokraatiat on vaja veelkord jalaga lüüa.
Uued Uudised