Tööandjad: välismaalaste värbamise piirangud ohustavad riigi arengut. Eesti keelest, kultuurist, rahvast ja riigist “on savi”

Kas keegi on kunagi kuulnud, et reformierakondlase Arto Aasa juhitav tööandjate keskliit oleks rääkinud eestluse saatusest, demograafilisest olukorrast riigis ja eestlaste kui rahva tulevikust? Ei maksa mälu pingutada, neile on tähtsad vaid odavukrainlane ja must toidukuller.

Kolmapäeval nõudis erameedia loodavalt vasakliberaalselt enamlaste valitsuselt raha, nüüd nõuavad tööandjad “troikalt” odavtööjõudu.

BNS vahendab: “Tööandjate keskliidu hinnangul tuleks Eestis välistöötajate värbamise reegleid oluliselt leevendada, et riigi arengut ei hakkaks takistama vajaliku oskusteabe puudumine valdkondades, kus riigi enda võimekus vajalikul määral spetsialiste koolitada on pigem kehv.”

Kui Kaja Kallase “päikesetõusuvalitsus” alustas, said tööandjad kohe lahjendatud välismaalaste seaduse koos õigusega tuua odavtöölisi endisest Nõukogude Liidust, mille tagajärjeks on venestunud Eesti, aga sellest on veel vähe.

“Eesti välistöötajate värbamise reeglid on arenenud maailma ühed karmimad ja piiravamad. Need piirangud ja sobivate oskustega töötajate leidmise kriis tähendab, et Eesti majanduse konkurentsivõime jääb teistele riikidele alla. Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime pingereas leiame Eesti neljandast kümnest. See tähendab, et jääme ilma investeeringutest ja jäävad loomata töökohad,” nendib keskliidu tegevjuht Arto Aas pressiteates.

Konkurentsivõimet ei taga ukrainlase kaks kätt, selle kadumise taga on pigem rohehullus, mis paneb Euroopa tootjad maailmamastaabis ebavõrdsesse olukorda. Konkurentsivõime kaotas just Kaja Kallase valitsus, kes ainsa riigina Euroopas ei toeta kriisis oma ettevõtjaid ja investeeringute kao taga on pigem kõrge elektrihind, mis on ajanud pankrotti ka paljud Eesti ettevõtted.

Hiljuti oli meedias uudis sellest, kuidas Eesti väidetavad start-up-firmad nagu Bolt veavad sisse tööjõudu Indiast, Brasiiliast, Türgist, Nigeeriast ja teistest “kolmanda maailma” riikidest – nende jaoks tahabki Aas “rohelist tuld”. Sest Eesti palkade puhul lääneriikidest, kust võib siia vabalt sisse rännata, keegi siia ei tule.

Tööandjate hinnangul tuleks värske pilguga üle vaadata kogu välistöötajate värbamise valdkond. “Eesti ettevõtted on tööjõukriisis. Igal aastal langeb tööturult välja tuhandeid töötajaid, keda pealetulev põlvkond asendada ei suuda. /…/ Neid on aga hädasti vaja nii rohe-, energia- kui digipöörde ellu viimiseks, majanduse ümber kujundamiseks ja uute töökohtade loomiseks,” selgitas liidu juht.

Saksamaa vedas endale sisse tohutul hulgal migrante, aga rahvastik ikkagi vananeb ja töökäsi napib, seega pole massisisseränne lahendus. Küll aga on näha, kuidas ettevõtjad mängivad rohe- ja digipöördega, et massimigratsiooni edendada.

“Kui tahta olla riik, kuhu asutatakse suurt väärtust loovaid ja ka kõrget palka maksvaid ettevõtteid, millelt riigile maksuraha koguda, siis peab selleks tarbetud piirangud eemaldama,” tõdeb Aas.

Eesti uus valitsus alustas just tohutute kärbetega, samas kui Kaja Kallas on võimul olnud üle kahe aasta – kus on need kõrget palka maksvad ettevõtted, mis toovad maksuraha? Sest Eesti ei ole ju 1991. aastas, vaid on juba 32 aastat saanud areneda, kuid ettevõtjad on ikka nagu alles start-up-is.

Aas ise on reformierakondlane ja ettevõtjad on valdavalt “reformiusku” – miks nad küsivad võõrtöölisi avalikkuse kaudu, küsigu Reformierakonna kontorist või Kallase poliitperekonnalt.

Ja eestlaste saatusest oma kodumaal ei hooli keegi neist…

Uued Uudised