Nii Kaja Kallas, Eesti 200 liidrid kui ka mõned teised valitsusliidu liikmed ja nende fännid, on üritanud põhjendada maksutõstmise vajadust sellega, et eelmised valitsused pidasid mitu aastat pidu ja arve jäeti nüüdse valitsusele.
Eesti 200 asutaja Margus Tsahkna rääkis, et kätte on jõudnud võlgade tasumise aeg. “Täna on see aeg, kus selle peo eest, kus telliti šampust, konjakit ja viis magustoitu, tuleb arve kinni maksta,” sõnas Tsahkna ETV-s.
Samasugust retoorikat on kasutanud ka tema erakonnakaaslane Kristina Kallas.
Ärimees Raivo Hein ütles, et talle küll maksud ei meeldi, sest tal on suure mootoriga autod, kuid „kui restoranis prassid, siis õhtul tuleb kelner ja toob arve.“
See kujund võib ju olla vaimukas, aga paraku selles kontsekstis ei päde. Esiteks on Kaja Kallas ise üle kahe aasta valitsusi juhtides (vahepeal ka ainuisikuliselt valitsedes) „prallet“ pidanud, teiseks ei ole viimasel neljal aastal mingit pidu olnudki, sest üks kriis ajas teist taga – koroonajamaga alates ja energia, hindade ja sõjaga lõpetades.
Piltlikult jätkates, siis arve tuleb maksta küll, aga pidu ei olnud, sest restoranid olid koroonahirmutamise käigus suletud ja turvamehed valvasid ukse ees.
Viimasel paaril aastal oleks saanud mõndagi paremini korraldada selmet nüüd näpuga eelkäijatele näidata. Aga sellise räuskamise juba on Kaja Kallas ja tema jüngrid ammuilma omaks võtnud. Iseäranis meeldib Kaja Kallasele poliitilisi oponente igas patus süüdi mõista ja selle saatel just nimelt vene vanasõnu kasutada.