25.04.2023
Rene Kokk
Eelmine Riigikogu koosseis võttis vastu seaduse, millega käesoleva aasta algusest suurendati lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 eurolt 80 eurole, üksikvanema lapse toetuse suuruseks määrati 80 eurot ning enam kui kahekordistati lasterikka pere toetuse suuruseid: 3–6 lapse puhul kerkis igakuine toetus 300 eurolt 650 eurole ning 7 või rohkema lapsega pere puhul 400 eurolt 850 eurole.
Eile andis uus valitsusliit, Vabariigi Valitsuse näol üle Riigikogule „Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu“, millega vähendatakse lasterikaste perede toetust.
Eelnõu seletuskiri ütleb ka seda, et alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni.
Lihtlabane põhjendus siis asjaolu, et uus peresõbralik regulatsioon on kehtinud vaid mõned kuud ja valitsus on otsustanud selle lõpetada.
Küll aga vastas värske rahandusminister Mart Võrklaev ajakirjaniku küsimusele, miks ei ole plaanis tõsta ajakirjanduse käibemaksu 22% peale, sõnadega „seepärast, et seda [maksu] me alles langetasime“.
Sellest vastusest on selgelt näha, et ühel juhul on valitsusel peretoetuste vähendamise ja regulatsiooni kiireks muutmise ajend, et see on kehtinud vaid mõne kuu, teisalt on aga põhjenduseks ajakirjanduse käibemaksu mittetõstmisel sisuliselt sama argument, et alles sai käibemaksu langetatud. Igaüks võib ise arvata miks ajakirjandus puutumata jäi.
Sellist kahepalgelist suhtumist ja mütsiga löömise mentaliteeti on väga halb vaadata, sama nagu suure suuga enne valimisi antud lubadus, et automaksu ei tule. Selline rapsimine näeb skisofreeniline välja ja ilmselt peegeldavad need näited ka hetkeolukorda valitsuses tervikuna!
Rene Kokk, Riigikogu liige (EKRE)