30.04.2023
Tallinn vajab eriti toimivat tsiviilkaitset ja pommivarjendeid. Pilt on illustratiivne.
Liberaalsete valitsuste, eriti aga Reformiaerakonna algatatud “avatus” võib Eesti pealinna muuta kiiresti Brüsseli-suguseks multikultilinnaks koos sellega lisanduvate suurte probleemidega. Venestumine on siin juba praegu suur probleem.
Tallinna elanike arv suureneb lähitulevikus enim välisrände mõjul ning tõenäolisema stsenaariumi järgi elab pealinnas veerand sajandi pärast umbes 90 000 elanikku rohkem kui praegu, vahendab ERR Tartu ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse analüüsi.
Tallinna tellitud analüüsis esitatavad Tartu ülikooli teadlased kolm rändestsenaariumi aastani 2050. Esimene ehk baasstsenaarium näeb ette senise rände jätkumist ning sellega kasvaks Tallinna elanike arv 2050. aastaks 12 protsenti ehk umbes 55 000 inimese võrra. Seega oleks 21. sajandi keskpaigas Tallinnas elanikke ligikaudu pool miljonit.
Välisrändega lisanduks 75 000 inimest, mujalt Eestist lisanduks 6500 inimest, loomulik iive oleks samal ajal selgelt negatiivne ehk -26 500 inimest.
Teine stsenaarium arvestab turupõhise elamuehituse realiseerumist ning seda peavad prognoosi koostajad ka kõige tõenäolisemaks. Selle järgi kasvab Tallinna elanike arv veerand sajandiga viiendiku võrra, kuid seda peamiselt vaid Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Haaberstis ning linnaruum areneb seetõttu ebavõrdsemalt. Aastal 2050 oleks elanike arv pealinnas 87 000 inimese võrra suurem kui eelmisel aastal ehk 530 000 inimest.
Selle stsenaariumi teoks saamisel on vajalik, et detailplaneeringud realiseeruvad kõigis linnaosades planeeritud mahus ehk elupinda lisanduks ligi 110 000 inimesele. Välisrändega lisanduks 100 000 inimest, siserändega pea 9000. Loomulik iive oleks negatiivne: -23 227.
Kolmanda stsenaariumi puhul suunab elamuehitust linn, mis tähendab, et uutes elamupiirkondades tekib ka taskukohaseid elupindu ning vanemates kortermajades toimub ulatuslik renoveerimine. Elupinda tekib juurde 117 000 inimesele ning uuselamud jagunevad linnosade vahel ühtlasemalt kui turupõhise stsenaariumi puhul.
Tallinn kasvaks sellise stsenaariumiga pea 93 000 elaniku võrra ehk 21 protsenti. Võrdluseks võib tuua, et Eesti suuruselt teises linnas Tartus elab eelmise aasta lõpus seisuga 97 500 inimest.
Välisrändega tuleks Tallinna 107 000, siserändega pea 10 000 inimest. Loomulik iive on samas järgus teiste stsenaariumitega.
Seega kasvab Tallinna rahvastik igal juhul välisrände arvelt. Kõige enam võidavad välisrändest elanikke juurde Kesklinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosa. Eesti-sisese rände kaudu Tallinn elanikke väga palju juurde enam ei saa, märgiti prognoosis.
Aastast 1989 on Tallinna elanike arv kahanenud üheksa protsendi võrra, kuid kahanemine jääb 1990-ndatesse. Alates 2000. aastast on Tallinna rahvaarv pidevalt kasvanud, samas pole see veel jõudnud 1989. aasta tasemeni. Aastatel 2000–2021 kasvas Tallinna elanike arv 38 000 inimese võrra.
Prognoosis märgitakse ka, et 2015. aastal leidis Eestis aset rändepööre ning alates sellest ajast on Tallinna elanike arv kasvanud peamiselt välisrändega. Need, kes välismaalt Eestisse elama tulevad, eelistavad niinimetatud kuldse ringi valdadele Tallinna. Tallinna Eesti-sisese rände saldo on viimastel aastatel olnud negatiivne.
Tallinna elanike arv oli 1. aprilli seisuga 460 642. Rahvaarv on viimase aastaga kasvanud kiiresti Ukraina sõjapõgenike saabumise tõttu.
Tallinn on juba praegu suuresti venekeelne ja venelaste valitsetav linn, tulevikus võib sellest saada üks piirkonna suurimaid slaavi linnu.