08.05.2023
Suuremal osal ühiskonnast tuleb juba pingsalt raha lugeda…
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla märkis värskeid aprilli tarbijahinnaindeksi andmeid kommenteerides, et kuigi esmapilgul kasvasid hinnad aprillis hüppeliselt, ligi 2 protsendi võrra, siis arvestades välja eluasemega seotud hinnatõusu, mis on seotud eelmise valitsuse kehtestatud toetusmeetmete lõpuga, kallinesid hinnad veidi alla poole protsendi võrreldes märtsiga.
„See pool protsenti annaks aastapeale 5,5-protsendilise hinnatõusutempo. Jätkuvalt ebameeldiv, jätkuvalt liiga kõrge, kuid juba pool aastat on meil hinnad kasvanud umbes 5-protsendises hinnatõusutempos,“ märkis ökonomist.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 2 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 13,5 protsenti. Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 13,6 protsenti ja teenused 13,1 protsenti kallimad.
Uusküla tõi välja, et kõige suuremate kallinejate tipus ei olnud aprillis enam toit. Kõige rohkem kasvavad hinnad nüüd hoopis nendes gruppides, kus pikalt hinnad suhteliselt odavad olnud – tervishoius oli hinnakasv kuust-kuusse 1,6 protsenti, annualiseeritult ehk aastatempoga 19,8 protsenti, vaba aja sektoris kuust-kuusse 1,5 protsenti, aastatempoga 18,5 protsenti, ja erinevate toodete-teenustte puhul oli hinnakasv kuust-kuusse 1,3 protsenti ja aastatempoga 16,2 protsenti. Toit kallines kuust-kuusse 1 protsendi, aastatempoga 11,8 protsenti.
Lähikuudel tema hinnangul hinnatõusutempo jätkuvalt aeglustub, kuid hinnad jätkavad kasvamist tempos, mis annab aastapeale kokku 5 protsendi suuruse inflatsiooni.
„Meil on vaja kõrgete hindadega harjuda. Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentspositsioon sai hinnatõusu tõttu tugevalt eelmisel aastal kahjustada. See väljendub aeglastes ekspordi kasvunumbrites, sest üha enam ettevõtteid peavad leidma uusi tooteid ja turge, et kõrge palgasurve ja palgatõusu tingimustes ellu jääda,“ võttis ökonomist kokku.
BNS