20. sajandi suurim poliitiline skandaal oli seotud president Clintoni ja tema armupattudega. Bill Clinton oli ühtlasi esimene president, kes anti Senati kohtu alla pärast Andrew Johnsoniga 1868. aastal aset leidnud skandaali. Huvitaval kombel süüdistati Johnsonit nagu Clintonitki abielurikkumises.
Clintoni kohtuasi algas aga tähtsamaga kui abielurikkumine. Uurimine algas kinnisvaratehingust, mida tunti Whitewaterina. 1979. aasta augustis, kui Clinton oli Arkansase osariigi jurist ja käis tema kuberneriks valimise kampaania, ostsid Bill ja Hillary Clinton Põhja-Arkansases Ozarki mägedes 230 aakrit jõeäärset maad, mis sobib suurepäraselt kinnisvaraarenduseks. Nad ise ei maksnud selle eest raha. Tagatise kindlustasid nende sõbrad Jim ja Susan McDougal. Maatükiga ei võetud midagi ette ja Clintonid ei teeninud selle tehinguga raha. Ent mõni aeg hiljem sattus McDougalite kinnisvarafirma
raskustesse ja McDougalid lõpetasid vanglas. Tuli ilmsiks, et maa oli algul müünud väga soodsa hinna eest üks suur metsafirma, mis hiljem tundus saavat eeliseid kuberneriks tõusnud Bill Clintonilt. Kuulda oli ka süüdistusi, et Whitewateri arveid kasutati raha ülekandmiseks Clintoni valimiskampaania fondidesse.
Uurise alla sattus Hillary hämmastav edu börsikaubanduses. Samuti hakati uurima tema tegevust Arkansase õigusbüroos Rose Law, kus ta oli tegelenud McDougalsite teiste tehingutega, kui üks tema tollastest kolleegidest – Vince Foster, kellest pidi saama Valge Maja jurist – leiti mahalastuna ühest Washingtoni pargist. Koroneri hinnang oli enesetapp, kuid paljud kahtlustasid, et tegemist on millegi muuga. Üks levinumaid kuulujutte rääkis sellest, et Vince Fosteril ja Hillary Clintonil oli olnud armusuhe. Hillaryt süüdistati ka selles, et ta oli Valge Maja reisibüroost ebaseaduslikult vallandanud seitse inimest ja asendanud need oma Arkansase sõpradega. Samuti süüdistati Valge Maja FBI toimikute ebaseaduslikus kasutamises.
Need asjalood olid väga salapärased ja keerukad ega äratanud avalikku huvi. Uurimine ei jõudnud kuhugi välja, kuni lõpuks eriprokuröril vedas. Noor Paula Jonesi nimeline naine süüdistas Bill Clintonit seksuaalses ahistamises. Arkansase kubernerina olevat Clinton saatnud sõna, et soovib teda näha, ning Paula juhatatud Clintoni juurde hotellituppa. Naine rääkis, et Clinton oli tema ees oma peenise välja võtnud ja palunud seda suudelda, kuid ta oli keeldunud. Ent kui ajakiri Amercan Spectator kuulutas, et naine oli Clintoniga maganud, alustas ta oma maine puhastamiseks mehe vastu kohtuasja tõsise emotsionaalse kahju tekitamise pärast. Paula Jones oli tol ajal riigiametnik, seega oli Clinton tema ülemus. Kui mees oleks teinud ühegi soovimatu lähenemiskatse – eriti sedavõrd räige – , siis oleks naine saanud tema vastu esitada kummutamata süüdistuse. Clinton eitas, et selline intsident oli üldse kunagi aset leidnud. Eriprokurör palus riigiprokuröril pikendada Paula Jonesi kohtuasjaga tegelemise aega põhjendusel, et ta püüab sellega seoses paljastada ka Whitewateri afääriga seotud valed.
Bill Clintoni eraelu võiks lahata palju pikemalt, tema armukestest saab pika nimekirja ning paljud küsimused on tänase päevani õhus. Clinton tunnistas, et ta on suitsetanud marihuaanat, ent ei tõmmanud seda sisse. Isegi fakt, et ta oli Vietnami sõja ajal põigelnud kõrvale obilisatsioonist, ei takistanud tal 1992. aastal võitmast presidendivalimisi. Abielurikkumise, marihuaana suitsetamise ja mobilisatsioonist kõrvalehoidmisega võitis ta endale noori valijaid, kes moodustasid valijaskonnast suure osa.
Põhjusi, miks demokraat Bill Clinton valituks osutus, on palju. Oli siin põhjuseks valimisringkondade ümbermängimine, valimistulemuste võltsimine või meedia esimene proov omale president teha – meeldetuletuseks lugejale, et CNN oli äsja Lahesõja saatel meediaareenile tõusnud. 1980-ndatel oli Mehhikost sisserännanud miljoneid inimesi, kes võimaluste maal tööd aga ka lihtsalt paremat elu otsisid. Ka Nõukogude Liidu lagunemine, mis tõi majanduskriisis vaevlavast Kuubast aina rohkem paadipõgenikke riiki. Samas oli vabariiklane Georg H.W. Bush üks väheseid presidente, kes tagasi ei valitud ning põhjust, miks Clintonit saatis presidendivalimiste ajal edu, võib küsida Bush seeniori käest.
Kõik süüdistused, mis president Clintonile süüks pandi, ei avaldanud mingit halba mõju. Need peaaegu tõstsid tema mainet. Siseringis oli palju juttu sellest, et Bill ja Hillary olid teinud juba kaua aega tagasi lepingu. Hillary seisab tema kõrval ja aitab varjata ta naistelugusid, kui mees annab talle valitsuses vastutusrikka töö. Kui nad said Valgesse Majja, pandi Hillary uue tervishoiukava juhiks. See pidi töötama Briti tervishoiuorganisatsiooni eeskujul. Ent parempoolsed vabariiklased tembeldasid Clintoni tervishoiuprogrammi kommunistlikus vandenõuks ja kindlustuskompaniid tampisid miljoneid dollareid
telereklaamidesse, et kaitsta eraomandil põhinevat süsteemi, mis tõi neile igal aastal sisse tohutu varanduse. Tervisekaitseprogrammist ei tulnud midagi välja ja Hillary oli tööst ilma.
Bill Clintonit ähvardav oht tuli Paula Jonesi poolt. Tolleks ajaks oli naisel võimas seljatagune – rikkad parempoolsed vabariiklased, kes ähvardasid Clintoni kohtu ette saata.Valge Māja vastas Jonesi süüdistustele räigelt. Clintoni pressiesindaja James Carville nimetas Paulat kämpingurämpsuks. Vabariiklased korraldasid talle totaalse muutuse ja naine tegutses edasi. Paula ütles, et raha ta ei taha. Kõik, mida ta soovis, oli vabandus. Clintoni jaoks tähendas vabandamine ülestunnistust, selleks ei olnud ta aga valmis. Jones tõstis panuseid, lubades pressile avaldada nilbeid detaile, mis tõenäoliselt muudaksid kohtu suhtumist.
Valge Maja püüdis asja vaka all hoida, teatades, et ametis olevat presidenti ei saa kohtu alla anda. Selle pidi otsustama ülemkohus ja selle järel oodates sai Clinton hakkama 1996. aasta valimistega. Tema vabariiklasest oponent Bob Dole ei saanud koguda endale poliitilist kapitali ilma Paula Jonesi väideteta. Ka ei saanud ta kuidagi härra voorusliku mängida. Ta oli kaks korda lahutatud ja süüdi abieluvälistes suhetes. 1996. aasta novembris õitses USA majandus ja president Clintoni vallutused ei mõjutanud kuidagi tema valijate taskuid. Oma teisel ametiajal muutusid armukeste nimed, aga kohtuprotsessid jätkusid ning samuti jätkas Hillary ustava abikaasa mängimist.
Endine salateenistuse agent Gary J. Byrne, kes oli Clintoni ajal Valge Maja teenistuses, valdas paljastava raamatu “Chrisis of Character”, mis jõudis USA poelettidele eelmise aasta suvel. Gary J. Byrne nimetas Bill Clintonit südametuks riigiteenistujaks. Olgu kuidas on – aga kui inimene elab avalikkuse silme all, kasutab riiklike vahendeid rikastumiseks, siis tuleb varem või hiljem tõde päevavalgele.
Oleme tuttavad mõistega „karjääri poliitik“, ning ma usun, et Clintonid on selle mõiste suurepäraseks eeskujuks. Eestis võib seda tiitlit kanda meie vabariigi eelmine president Toomas-Hendrik Ilves, kelle ärmatamine on teinud presidendi institutsioonile kahju. Jääb üle vaid loota, et praegune vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes tasuvama töö pealt lahkus, presidendi, kui riikliku institutsiooni mainet parandab, või vähemalt ei tohiks ta oma kätt maksumaksja taskusse pista.
Kenno Põltsam
FOTO: Reuters/Scanpix