Henn Põlluaas: “See, mis toimub praegu Riigikogus, on kaugel näitemängust”

Võimuliit mängis ennast valega võimule ja sisendab endale nüüd, et neil on rahva mandaat, et korda saata mistahes sigadusi. Ei lähe läbi!

Peaminister Kaja Kallas esitas oma kodulehel versiooni riigikogus toimuvast. Kuna ta on asjast ilmselgelt kas valesti aru saanud või levitab teadlikult valet, olen sunnitud asja selgitama.

Kallas kirjutab: „Minu arvates on see, mis riigikogus praegu toimub, opositsiooni näitemäng.“ Pole uudis, et Reformierakonna jaoks ongi poliitika üks suur näitemäng. Seda nägime valimistel, kus valetati Eesti rahvale, et saada võimule ja hakata siis ellu viima poliitikat, millest valimistel ei räägitud.

See, mis toimub praegu riigikogus, on kaugel näitemängust. Opositsioonil on käsil väga põhimõtteline võitlus selle eest, et riigi perekonnapoliitikale ja majanduse arengule ei pandaks sisse tagurpidikäik. Kasutame tõepoolest tuumanuppu, et hoida ära meie sündimuse jätkuv langus ning majanduskeskkonna ja meie inimeste heaolu sihiteadlik halvendamine erinevate maksude radikaalse tõstmise tagajärjel.

Kaja Kallas kurdab, et obstruktsioon paneb kõik riigi jaoks olulised otsused pausile. Ei vasta tõele! Kus te pausi näete? Opositsioon teeb tööd, et võimuliidu kahjulikke, et mitte öelda kahjurlikke, eelnõusid mitte läbi lasta. Teeme tööd, et sundida võimuliitu järeleandmistele.

Kui võimuliit kompromissideks valmis ei ole ja jätkab halva poliitilise kultuuri ja poliitika viljelemist, siis on see tema valik. Pole mõtet halada, et opositsioon takistab nende tööd. Sama loogika kohaselt takistab politsei kurjategijate tööd. Sigaduste ärahoidmine ongi opositsiooni töö.

Pealegi tegime ettepaneku, et võiksime kõiki olulisi, vajalikke ja Eesti huvides tehtud eelnõusid normaalselt edasi menetleda, kui valitsus loobuks oma inimesi maksuorjusesse panevatest kavadest. Ei tule kõne allagi, vastati meile.

Ah et tulemuseks on põhiseaduslik kriis, nagu märgib Kallas? Näib, et ta on edukalt üle võtnud Goebbelsi agenda – valeta ja häma võimalikult suurelt, küll siis usutakse. Tegelikult täidame meie oma põhiseaduslikku kohustust seista riigi, eesti keele, kultuuri ja rahvuse eest.

Kallast ja tema valitsust see imperatiiv muidugi ei huvita, täpselt nagu seegi, et Eestis on sajandi väikseim sündimus. Demograafilisest kriisist ülesaamise meetmete ja meie rahva kestma jäämise kohta nad isegi ei valetanud – koalitsioonileppes pole sellest poolt sõnagi.

Öeldakse, et poliitika on kompromisside kunst. Kui Reformierakond arvab, et talle on antud vaba voli suruda riigikogust järgmised neli aastat läbi mistahes Eestile kahjulikku poliitikat, siis ta eksib. Kui võimuliit valib oma poliitika tegemise vahendiks teerulli, et opositsioonist üle sõita, siis arvestagu, et sellel teerullil me sihtkohta jõuda ei lase.

Kui koalitsioon peab opositsiooni legaalset tööd – eelnõude, arupärimiste ja riigikogu otsuste ettevalmistamist ja esitamist põhiseaduslikuks kriisiks või isegi trollimiseks, siis näitab see valetajate koalitsiooni ihalust lammutada demokraatia ja parlamentaarne riigikord.

Iseäranis valelik on Kaja Kallase jutt sellest, et peretoetusi tuleb kärpida ja makse tõsta, et lappida auklikku riigieelarvet. Tegelikult on see auk Reformierakonna enda tekitatud. Oravapartei kõige kallim valimislubadus on nn maksuküüru kaotamine, mis tekitab riigieelarvele 303 miljoni suuruse miinuse. Peretoetuse säilimine maksab poole vähem ehk 150 miljonit. Kui nn maksuküüru mitte puudutada, oleks võimalik peretoetusi tõsta muu hulgas pere esimestel ja teistel lastel.

Kaja Kallase väited, et laenuraha võtmine on vastutustundetu ja pole jätkusuutlik, on tüüpilised reformierakondlikud loosungid halvasti informeeritud kodanike eksitamiseks. Enamik Euroopa riike kasutavad laenuraha ega lähe kehvas majandusolukorras esimeses järjekorras oma rahva rahakoti kallale. Eesti on jätkuvalt Euroopa kõige väiksema laenukoormusega riik.

Ka kõige kiiremad riigikaitseinvesteeringud võiks rahumeeli katta laenurahaga ja Eesti jääks endiselt Euroopa kõige väiksemate laenajate sekka. Seda enam, et Reformierakonna tegevusetuse toel tekkinud inflatsioon on juba ära söönud suure osa kaitse-eelarvesse antud rahast ja kavandatavad maksutõusud löövad kaitsevaldkonda sama tugevalt kui meie ettevõtlust ja inimesi.

Kaja Kallas kirjutab veel: „Minu soovitus oleks opositsioonierakondadele aktsepteerida valimistulemusi.“

Esiteks, seni kui ei suudeta tõestada ja ei lasta ka kontrollida, et e-valimised on usaldusväärsed, on paljude inimeste silmis need paratamatult mitteusaldusväärsed.

Kui tahate, et kogu ühiskond aktsepteeriks valimistulemusi, siis tõestage selgelt ja konkreetselt e-valimiste ausust ja usaldatavust. Millegipärast esimese asjana võimule saades tühistati hoopistükkis meie valitsuse korraldatud erapooletu ja rahvusvaheline e-valimiste auditi hange ja nüüd hävitati füüsiliselt ära ka kõik e-hääled ja logid.

Teiseks ei anna valimistulemus Reformierakonnale mandaati neli aastat riiki lammutada, sest võimule saadi otseste valedega.

Praegu tahab oravpartei ennaktempos viia ellu poliitikat, millele Reformierakond, aga ka tema käpikerakonnad – Eesti 200 ja SDE – mandaati ei küsinud. Seda, et nende mandaat on üsna õhukesel jääl, näeme ka praegustest reitingutest, kus Reformierakond on kaotanud märkimisväärse osa oma valimisaegsest toetusest.

Kallas kirjutab veel, kuidas teda üllatab riigikogus Isamaa ja Keskerakonna ja EKRE koostöö. Asjaolu, et see Kallast üllatab, näitab, kui vähe saab Kaja Kallas aru sellest, kui ebaõiglaseks ja alatuks peab ühiskond praeguse valitsuse poliitilisi otsuseid ja stiili.

Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koostöö on ilmselgeks tõestuseks, et Reformierakonna poliitiline kurss ei ole probleemiks mitte ainult EKRE-le ja tema toetajatele, vaid oluliselt rohkematele inimestele kogu Eestis sh koalitsioonierakondadele hääle andnud inimestele. Ka nemad soovivad normaalset elu ja toimetulekut.

Viimaste reitingute järgi on EKRE, Keskerakonna ja Isamaa kogutoetus suurem kui koalitsioonil. See on selge hinnang praeguse valitsuse vastutustundetule tegevusele, kus majanduse elavdamise ja inimeste heaolu tõstmise asemel tegeletakse kriisi süvendamise ja vaesuse suurendamisega.

Lõpetuseks, viimastel päevadel on tulnud koalitsioonipoliitikutelt signaale, et kompromissi otsimise asemel tuleks opositsiooni suhtes hakata tarvitama jõuvõtteid. Sots Jevgeni Ossinovski ütles otse välja, et „hakkavad tekkima mõtted see jõuga ära lõpetada“.

Jõuga ja riigikogu töö- ja kodukorra seadust rikkudes juba suruti sisse maksutõusude eelnõud, ilma vähimagi aruteluta suruti see rahanduskomisjonist suurde saali. Sama puudutab pere- ja lastetoetuste vähendamise eelnõud. Mingit huvigruppide sisulist kaasamist eelnõude koostamisel ei toimununud. Lisaks ähvardatakse kõik eelpoolnimetatud ja ilmselt ka tulevikus esitatavad ühiskonda lõhestavad eelnõud siduda usaldushääletusega. Kuhu jääb võimuliidu valjusti deklareeritud suur soov diskuteerida ja arutada? Koalitsioon ei ole selleks üles näidanud vähimatki soovi.

Tuleb välja, et liberaalide hinges elab hullumeelne diktaator, kes tahab kõik nendega mitte nõustuvad isikud vangi panna. Eks seepärast tullakse varsti riigikokku ka vihakõneseadusega.

Saame peagi näha, kui kaugele on koalitsioon valmis minema. Autokraatia kehtestamisel on Kallasel ju eeskuju võtta – 1934. aastal suutis Päts tülika opositsiooni riigipöördega nullida, et jätkata diktatuuri ja vaikiva ajastuga.

Kallasel on juba soojenduski tehtud – Reformierakond, olles eelmisel aastal oma koalitsioonipartnerile noa selga löönud, valitses üksinda mitu kuud.

Olen nõus vaid ühe Kallase lausega: „Suures plaanis võib öelda, et see, mida me näeme riigikogus, on eitus“. Tõepoolest, tänased võimulolijad eitavad demokraatiat, parlamentarismi, põhiseadust ja diskussiooni. Saan EKRE poolt lubada, et me seisame jätkuvalt ja väsimatult demokraatia, parlamentarismi ning Eesti riigi ja rahva eest.

Henn Põlluaas, Riigikogu liige (EKRE)