Mis juhtub, kui praegu planeeritavad sooneutraalsuse teemad jõuavad kooli õppekavadesse, muutudes seega õpetajale kohustuslikuks?
Jah, loomulikult ja kindlasti on hulk õpetajaid, kes hakkavadki kõike seda lastele selgitama. Osad seepärast, et usuvad seda ka ise. Osad seetõttu, et peavad praktilistel kaalutlustel oma töökohta hoidma.
Sama loomulikult ja kindlasti on hulk õpetajaid, kes ei saa ega suuda oma südametunnistusega kompromissi teha ning lahkuvad koolist. Või siis lihtsalt eiravad uue õppekava vastavaid osi või hakkavad suisa vastupidist selgitama. Ja lõpuks on vaene direktor sunnitud nad lahti laskma.
See juhtub täiesti kindlasti.
Nüüd neile, kes arvavad, et meil ongi koolis üleliia õpetajaid ja neist osade lahkumine ei ole üldse mingi murekoht. Koolides üle Eesti on mitte lihtsalt karjuv, vaid kõrvulukustavalt kisendav puudus pedagoogidest. Riigi ja rahvana ei saa me kuidagi endale lubada kasvõi mõne õpetaja enneaegset lahkumist. Sest poliitilistest eelistustest ja maailmavaatest täiesti sõltumatu, objektiivselt reaalne fakt on – NEID EI OLE MITTE KELLEGAGI ASENDADA.
Teine teema on koolikiusamine. See on üks kurb nähtus, mis on kahjuks alati eksisteerinud (lugege „Kevadet“) ja kõikvõimalike programmide kiuste on täie elujõus ka täna. Igati pädev retsept selle likvideerimiseks on väga lihtne. Kui absoluutselt kõik lapsevanemad ja absoluutselt kõik õpetajad selgitaksid absoluutselt kõigile lastele, et mistahes põhjusel ja mistahes kujul teise lapse narrimine ja kiusamine on halb ja lubamatu ning absoluutselt kõik lapsed saaksid sellest aru – siis olekski sel teemal lõpp. Kas on mõni sinisilm, kes usub selle võimalikkusesse?
Aga praegu on inimesi, kes usuvad (vähemalt näiliselt) ja räägivad, et seaduse sunnil tekib olukord, kus absoluutselt kõik lapsevanemad ja absoluutselt kõik õpetajad selgitavad absoluutselt kõigile lastele, et lapse ostmine on lubatav, hea ja tore ning ostetud lapse narrimine on halb ja lubamatu ning absoluutselt kõik lapsed saavad sellest aru. No kui naiivne on võimalik olla?!
Õelad naljad stiilis „Kus su hinnasilt on?“ EI JÄÄ TULEMATA! Seni, kuni valdaval enamusel lastest on üks ema ja üks isa, seni jäävad kahe emaga või kahe isaga lapsed veidrikeks. Ja veidrikke lastekollektiivides narritakse. Nii oli see Paunvere koolis, nii oli see nõukogude koolis, nii on see täna ja on ka homme. Ja eriliselt naiivne on loota, et traditsioonilise perekonna lapsevanemad, kellelt on abielu sisuline olemus jõuga ära võetud, hakkaksid oma võsukestele innukalt seletama, et Juku on igati tore poiss ja see on täiesti loomulik, et tal ema ei olegi ja on kaks isa, kes ostsid Juku Poolast.
Üks asi on midagi tahta ja see tahtmine kasvõi seaduseks vormistada. Hoopis teine asi on loodusseadused ja sügavalt inimlikud psüühilised protsessid. Täiesti lootusetu on üritada õigusaktidega kehtestada, et vihma tohib sadada ainult öösel või et kõik inimesed peavad olema head, ausad ja armastavad.
Kui arvate, et see on võimalik, siis – jumala eest – raiuge seadustesse ja tehke kõigile kodanikele kohustuslikuks Jeesuse mäejutluse kuldsed sõnad „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!“
Priit Tali