Dramaatilisi hetki tuleb Soome koalitsiooniläbirääkimistel alatasa ette.
Soome koalitsioonikõneluste juht, parlamendivalimistel enim hääli saanud Koonderakonna (Kansallinen kokoomus) esimees Petteri Orpo ütles pressikonverentsil reedel, 19. mail, et järgmisel nädalal seisavad ees tõsised ja rasked väitlused küsimuste üle, milles läbirääkimistes osalevatel erakondadel on kõige rohkem ja kõige suuremaid erimeelsusi. Palju aega on planeeritud asjatundjate ärakuulamisele. Valitsusprogrammi koostamist võetakse tõsiselt ja soovitakse, et see saaks kokku võimalikult kompetentsel põhjal.
Järgmisel, 22. maiga algaval nädalal jõuti olukorda, kus tööd jätkasid ainult sisserännu ja rohepöörde teemadega tegelevad töörühmad. Ülejäänud rühmades hakati olema juba lõpusirgel ja seetõttu tehti paus, et tööd jätkavaid rühmi järele oodata ja lõpuni koos liikuda.
Neljapäeval, 25. mail teatas Petteri Orpo, et kliima- ja energiapoliitika teemadel on tehtud tublisid edusamme. Reede, 26. mai hommikul aga kuulutas Põlissoomlaste (PS) esimees Riikka Purra, et kui õhtul kella kuueks pole sisserännu asjades kokkuleppele jõutud, siis läbirääkimised katkevad.
Noh, päris kella kuueks õhtule ei saadud. Osalevate erakondade esimeeste pressikonverents algas kell 19. Selgus, et mõlemal teemal oli otsuseprojekt koostatud. Kolm erakonda neljast olid valmis seda heaks kiitma ja tööd jätkama. Rootsi rahvapartei (RKP) esimees Anna-Maja Henriksson aga teatas, et nende töörühm koostatud dokumente heaks ei kiitnud. Tõsi, ei lükanud tagasi ka, vaid esimees kuulutas, et järgmisel päeval enne lõunat on RKP parlamendifraktsiooni koosolek kõigi fraktsiooni liikmete osavõtul ja see koosolek teeb otsuse, milline seisukoht nende projektide suhtes võtta.
Nagu ajaloos mõnigi kord enne, on väikepartei muutunud kaalukeeleks, mis suurte vahel siblides määrab, millises suunas hakkab ajalugu edasi kulgema. Paraku on poliitiline aritmeetika seadnud seekordse valitsuse moodustaja Petteri Orpo sundseisu: ainult rootslaste osalemine koalitsioonis koos koonderakonna, põlissoomlaste ja kristlike demokraatidega võimaldaks kokku panna enamusvalitsuse.
Pikaaegne kogenud poliitikavaatleja Timo Haapala märkis, et vasakparteid said natuke aega juba keelt limpsata lootuses, et RKP „kodanliku valitsuse“ moodustamise vankri ümber lükkab. Need lootused jäid siiski märgade päevauinakute valdkonda.
Laupäeva hommikul hakkas rootslaste fraktsioon asja arutama. Koosolek kestis neli tundi. Siis astus esimees Henriksson mikrofonide ette ja teatas, et jah, kliimamuutuste projektiga on fraktsioon nõus. Sisserännu projektiga on aga nii, et nad tahavad kangesti veel natuke teistega nõu pidada. Neil on hulk parandus- ja muudatusettepanekuid, mida peaks kindlasti arutama, enne kui võidakse tööd jätkata.
Algas parteijuhtide koosolek, mis kestis kaks tundi. Pärast koosolekumaratoni kurtis rootslaste esimees Henriksson Facebookis, et ta polnud päeva jooksul jõudnud süüagi, ja vägisi tahtis minestus kallale tulla. Henriksson lubas koju Pietarsaarde minna ja pühapäeval puhata.
Põlissoomlaste esimehel Riikka Purral jätkus siiski jõudu päeva saavutusi ajakirjanikele kommenteerida. Tema sõnul oli rida rootslaste ettepanekuid sellised, mis praktilisi meetmeid sisserännu piiramiseks kuidagi ei mõjutanud. Need kiideti heaks. Oli ka ettepanekuid, mida ülejäänud erakondade juhid heaks kiita ei saanud. Need lükati tagasi.
Rootsi rahvapartei batuudikukerpalle on kõrvaltvaatajal raskevõitu mõista. Muidugi, ega neil ka kerge pole. Ühest küljest on rootslased läbi aegade peaaegu kõikides valitsustes osalenud. Erandiks on ainult Juha Sipilä valitsus 2015, kus esmakordselt koalitsioonis osalenud Põlissoomlaste esimees Timo Soini valitsuse ukse rootslaste ees kinni lõi. Eks osalt sealtki ole pärit vimmakiskumine rootslaste ja PS vahel, kes nüüd ometi peavad ühte valitsusse ära mahtuma.
Teisalt on RKP oma valijate ees enamasti püüdnud sallivate poliitikute mainet ülal pidada. Sallivus aga tähendab tänapäeval seda, et sallitakse kõike ja kõiki, emmatakse kogu maailma – ühe erandiga. Sallimatust näidatakse üles ainult Soome ja soomlaste vastu.
Sellise hoiakuga ei ole palju peale hakata valitsuses, kus valimistel toetuselt teiseks tulnud Põlissoomlaste sõnal on kõva kaal. Nii püütaksegi näidata end ühest küljest kompromissivõimeliste poliitikutena, teisest küljest aga üritatakse rahustada liberaalidest valijaid ja näidata, kuidas nad liberaalsete ideaalide eest seista oskavad. Eks aeg näitab, milliseid piruette koalitsiooniläbirääkimiste käigus Aadelkonna hoones veel näha pakutakse.
Laupäeva õhtul astus ajakirjanike ette ka läbirääkimiste eestvedaja Petteri Orpo. Tema teatas, et erimeelsused on nüüd leidnud lahenduse ning esmaspäeval jätkub töö kõigis koalitsiooniläbirääkimiste töörühmades. Valitsusprogramm peaks valmima hiljemalt jaanipäevaks.
Paul Oja