“Liberaalne demokraatia” muutub üha enam rumaluste pärusmaaks

“Liberaalne demokraatia” uusmarksistlikus soustis on väga kummaline ühiskonnavorm, kus kõik on sassis, nagu Kört-Pärtli särk.

Eestis juhtus päris kummaline juhtum – Lääneranna vald kaebas oma koolid kohtusse, nagu edastab BNS. Seda tuleb harva ette, et kohalik võim läheb rahva vastu kohtusse.

Aga maal suletavate koolide, kaupluste, lasteaedade, postkontorite ja raamatukogudega on üldse nii, et neid pannakse kinni alati ühe põhjendusega: ei tasu ära, raha on vähe. Turumajanduslikus ühiskonnas täitsa aktsepteeritav seisukoht, kuigi tulevikku mittevaatav: asutuste sulgemisega lahkub sealt ka rahvas.

Kui võtta asja siiski turumajanduslikult, siis torkab silma uus kummaline nähtus – liberaalses riigis hüljatakse üha enam turumajanduse põhimõtteid ja minnakse üle nn uusliberaalsetele väärtustele.

Näiteks kehtestavad paljud ettevõtted juhtstruktuuridele “triibulised nimekirjad” – ehk siis võetakse tööle soolisel alusel (samas on üheks ideoloogiaks sooneutraalsus) või “mitmekesisuse” raames, mitte kompetentsi järgi. Kui ettevõtluses pole enam eesmärgiks kasum kompetentsete töötajate töö kaudu, vaid ideoloogiline “vähemuste kaasamine”, siis pole see enam kapitalism.

Miks on siis ääremaade koolide ja muude asutuste sulgemisel aluseks turumajanduslik kaalutlus, kui samas läheb kogu ettevõtlus üle ideoloogilistele kaalutlustele?

Liberaalne ühiskond on üle võtmas ka kliimahüsteeriat, mis hülgab samuti igasugused turumajanduslikud põhimõtted. Näiteks ei peeta enam oluliseks tarbijale odava elektri andmist, vaid tambitakse hinda juurde, et Maa nimel tarbitaks vähem. Taas üks koht, kuhu kapitalismil pole enam asja, vaid loeb sotsialistlik plaanimajandus ideoloogilistel kaalutlustel.

Huvitav on see, et kõike seda teevad sageli ühed ja samad inimesed – panevad kinni kooli, sest see “ei tasu ennast ära”, aga poliitiliselt kiidavad heaks kompetentsi põhimõtet hülgavad ideoloogilised “triibulised nimekirjad” või “vähemuste kaasatuse”…

Uued Uudised