Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul on EKRE reitingu tõusu taga erakonna selge positsioon eesti keele ja kodakondsuse kaitsel.
“13 toetusprotsenti näitab EKRE positsiooni stabiilsust ja ulatub viimaste kuude näitajast üles poole. Ma ei kahtle hetkekski, et pärast valitsuse vahetumist on just EKRE kõige jõulisemalt asunud eesti keele ja kodakondsuspoliitika kaitsja rolli. See on kooskõlas meie partei aadetega,” ütles Helme BNS-ile.
Et sotsiaaldemokraadid on populaarsust kaotamas, on Helme sõnul tingitud mitmest asjaolusid. “Esiteks sotsiaaldemokraadid ajavad pöörast poliitikat, olgu see siis rahvusteemadel või erinevate keeldude rakendamise asjus. Kellelgi pole sisulisi vastuväiteid, et alkoholipoliitika vajab korrigeerimist, kuid viis, kuidas sotsid seda teevad, ajab rahval karva turri,” arutles Helme.
Tema sõnul on ametlikult küll kodakondsusteemadel senise korra lõdvendamise asjus eestkõnelejaks Keskerakond ja Jüri Ratas, kuid kõik ju teavad, et sotsiaaldemokraate selles küsimuses usaldada ei saa. “Ja see, et IRL sellises koalitsioonis populaarsust juurde ei võida, on ju loomulik,” märkis Helme.
EKRE fraktsiooni liidri sõnul väljendab asjaolu, et koalitsiooni populaarsus on langustrendis, rahva pettumust uue võimuliidu suhtes. “Inimesed on aru saanud, et mingit uut poliitikat ja värskust pole tulnud,” rõhutas Helme ja prognoosis, et kevadeks langeb võimuliidu populaarsus veelgi. “Aprilliks ja maiks on uued trendid selged ja tekivad uued poliitilised jõuvahekorrad,” ütles Helme.
Uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust selgus, et veebruaris toetas Keskerakonda 27 protsenti, Reformierakonda 25, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 16, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 13, Vabaerakonda 10 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 7 protsenti küsitletutest.
Võrreldes detsembriga on Keskerakonna toetus kasvanud ühe ning Reformierakonna, EKRE ja Vabaerakonna toetus kahe protsendipunkti võrra. Sotsiaaldemokraatide toetus langes võrreldes detsembriga kolm protsendipunkti ning IRL-i toetus jäi samaks.
Valitsuskoalitsiooni toetus oli veebruaris 50 protsenti, mida oli detsembriga võrreldes kahe protsendipunkti võrra vähem. Oma eelistust ei osanud Veebruaris öelda 21 protsenti küsitletutest.
Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega “ei oska öelda” vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.
Kokku küsitles Kantar Emor veebiintervjuude teel 3.-13. veebruarini 882 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.
UU