Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Henn Põlluaas: Reformierakonna ja sotside võimule pääsemine on viinud alati maksutõusude ja pingete kasvuni ühiskonnas

-
15.06.2023
Henn Põlluaas

Reformierakonna ja sotside võimule pääsemine on viinud alati maksutõusude ja pingete tõusmisele ühiskonnas. Seda näeme ka täna. Nüüd on neile lisandunud ka Eesti 200. Legendaarne Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher ütles kunagi: kui sotsialistid on valitsuses, korraldavad nad tavaliselt finantskaose, nad kulutavad ära teiste inimeste raha. Täna tuleb tõdeda, et ka Reformierakond ei ole enam kaugeltki parempoolne, vaid täiesti selgelt neomarksistlik vasakliberaalne erakond. Eesti 200 on ise tunnistanud, et nende erakonnas võimutsevad vasakliberaalid. Kogu nende tegevus ja see niinimetatud uus poliitika kinnitab seda. Me oleme neomarksistide, valetajate valitsuse kindlate käte kägistada. Seega kõlab Thatcheri ütlus Eesti puhul järgmiselt: kui neomarksistid on valitsuses, korraldavad nad tavaliselt finantskaose, nad kulutavad ära teiste inimeste raha.

Nüüd ollakse korraldamas järjekordselt finantskaost valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiiside tõstmise näol. Vähe sellest, kavandatud maksutõusudega süvendatakse juba niigi äärmiselt sügavat majanduslangust, inflatsiooni ja hinnatõusu, kuhu me oleme Kaja Kallase valitsuse poolt paisatud. Arusaam, et ühiskonna rikkus luuakse ettevõtluses, mille arenguks tuleb luua võimalikult soodne keskkond mitte ümberjagamise või maksude tõstmisega, on valitsusele võõras. Tänased äärmusliberaalsed neomarksistid küll ei natsionaliseeri ettevõtlust nagu nende eelkäijad, kuid püüavad seda käsumajanduse alla suruda, omamata vähimatki ettekujutlust, kuidas ettevõtlust arendada ja toetada või mida selleks tegema peaks.

Me loeme iga päev erinevatest pöördumistest eri elualade, eri majandusvaldkondade inimeste artiklitest, mida oleks vaja teha, et Eesti ettevõtlus, põllumajandus ja majandus laiemalt areneks ja läheks edasi. Tuleb vähendada bürokraatiat, üle vaadata maksu- ja toetuste süsteem, toetada innovatiivseid ideid, automatiseerimist, robotiseerimist ja digitaliseerimist, aidata ettevõtjatel välisturgudele siseneda, kaitsta Eesti majandushuve Euroopa Liidus ja nii edasi. Ettepanekud on ära kuulatud armulikult ja parimal juhul õlgu kehitades öeldud, et Eesti majanduse toetamine on huvitav mõte, aga praegu ei ole selleks küll võimalust ega ammugi vajadust. Meie päästerõngas olevat hoopiski totaalne maksude tõstmine.

Sellised kavad näitavad valitsuse äärmuslikku ebakompetentsust ja võimetust õppida varasematest vigadest. 2017. aastal, eeskätt sotside survel, alkoholiaktsiisi tõstmisega kaasnenud piirikaubanduse laienemine tõi kaasa selle, et aktsiisi laekumine 2017. aastal see oli oodatust ligi 100 miljonit väiksem. Lätis seevastu kasvas aktsiisi laekumine 15%. Ja järgmisel paaril aastal kuni EKREIKE valitsuseni oli sama lugu. Pole siis ime, et rahvasuus levis irooniline nali: mis on Läti Nokia? Ossinovski.

Planeeritud alkoholiaktsiisi tõusu konteksti väheneb Eesti alkoholihindade vahe taas nii Läti kui Soome hindadega oluliselt, mistõttu hakkab järjest enam maksulaekumisi mõjutama ka põhjapiiril hääbuv alkoholi eksport ning see omakorda mõjutab nii turismi- kui tööstussektorit. Meie lõunapiiril kasvab jälle Lätis ostureisidel käimine, mis viib taas raha, maksud ja kasumi Lätti. See puudutab samamoodi ka tubaka- ja kütuseaktsiisi. Mäletatavasti ei olnud Eestis enam ühtegi transpordifirmat, kes oleks oma autosid ja busse tankinud Eestis. Inimesed, kes käisid Lätis alkoholi ostmas, ostsid samas nii toiduaineid, elektroonikat kui muud. Ka ehitusmaterjali toodi ja tuuakse tänagi Lätist suures koguses, sest see on seal oluliselt odavam.

Soomlaste osturalli Eestisse on asendunud ostureisidega Lätisse ja Rootsi, kus on samuti alkohol odavam kui siin. Eesti elu üldine kallidus ei pane soomlasi mitte üksnes vähem kaasa ostma, vaid lõpuks nad ei sõidagi enam siia. See tähendab taas kümnete ja sadade miljonite eurode kaotust Eestile, sest tööd ja leiba saavad vähem kauplused, hotellid, restoranid, juuksurisalongid, tervisekeskused, teatrid ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, kõik need kohad, mida soomlased külastasid Tallinnas. Eelmise aktsiisitõstmise ajal suleti Lõuna-Eestis kõrgete hindade tagajärjel mitukümmend väikepoodi. Kas tahame seda tagasi?

Teid, kes nii aktsiiside tõusuga kaasnevate kui muude rumalate majanduspoliitiliste otsuste negatiivsete tagajärgede eest juba varakult hoiatasid, sildistati paanikatekitajateks, asjatundmatuteks ja nii edasi – ehk meid, Konservatiivset Rahvaerakonda. Täna sildistatakse valetajate valitsuse vastutustundetute ja ebakompetentsete maksutõusuplaanidele vastu olevat opositsiooni klounideks ja putinistideks. Kui EKRE oli koos Keskerakonna ja Isamaaga valitsuses, siis vähendasime aktsiise ning maksud tulid tagasi Eestisse. Kui aktsiiside tõstmine viis maksud Eestist välja, siis langetamine tõi need mitmekordselt tagasi. Nüüd tahetakse see taas ümber pöörata. Kui meie valitsuse ajal oli majandustõus enam kui 8%, siis Kallase ajal on meil Euroopa suurim majanduslangus ja selliste maksutõusudega läheb veel hullemaks.

Kas tõesti ei ole tänases koalitsioonis mitte ühtegi inimest, kes saaks aru elementaarsetest majanduslikest tõdedest, et kriisi ajal makse ei tõsteta? Miks ei taheta varem tehtud vigu vältida ja neist õppida? Kavandatud maksutõstmistega kahjustab valitsus Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ning laseb rahal, sealhulgal maksutulul Eestist välja voolata, suureneb inflatsioon ja väheneb ka Eesti inimeste ostuvõime. Fakt on, et selliste maksutõstmistega läheb raha ja kasum jälle Lätisse, meile aga jäävad liigse alkoholi tarvitamisega kaasnevate tervise- ja muude kahjude katmise kulud. Selline poliitika on hämmastavalt kahjurlik, eriti, kui me lisame siia veel kõik need muud maksutõusud. Kõik see näitab, et valitsusel ei ole raasugi riigimehelikkust, majanduslikku kompetentsi ega tahet seista Eesti inimeste heaolu ja majanduse käekäigu eest. Ja kõik selleks, et oma tulumaksuküüruga suurendada rikaste sissetulekuid. Thatcheri ütlus, et kui neomarksistid on valitsuses, korraldavad nad tavaliselt finantskaose, on jumala tõsi!”

Henn Põlluaas, EKRE Riigikogu saadik