Hiljutine noorte laulu- ja tantsupidu näitas, kui agressiivselt üritab võimuladvik saada noorsugu oma mõju alla: president ja peaminister, kes mõlemad on süüdi suurtelt lastega peredelt raha äravõtmises, käisid neidsamu lapsi ideoloogiliselt moosimas.
Eestis ongi märgata, kuidas nooremad põlvkonnad lähevad kaasa nn uusväärtustega, mis ühest küljest on loomulik, sest noored ju tahavadki uut, samas aga näitavad noored sellega, et neil puudub oskus analüüsida seda, mis tegelikult toimub.
“Põhiline milles tänapäeva noored, erandid on alati, erinevad varasematest põlvedest, on riigitruudus. Rollid ühiskonnas on nagu vahetunud. Vanasti olid noored riigi vastu mässajad, nüüd pigem vanem põlvkond. Eks selle nimel näeb riik vaeva, et ära petta noored. Jättes mulje, et nad esindavad noorte jaoks midagi uut ja ägedat. Tegelikult kaevatakse nende tuleviku jaoks auku mille nad ise rõõmuga näivat vastu võtvat. Lihtsalt propaganda on nii kõvasti arenenud ja noortel puudub see immuunsus selle vastu. Immuunsus teatavasti tekib läbielatud kogemustest ja tegelikult päris teadusest, mitte sellest libateadusest mida neile koolis sisestatakse,” kirjutab poliitikavaatleja Taivo Sepp.
Olgu see siis kliimapoliitika, homoagenda või suukorvistamine, noored on riikliku narratiivi taga, mis tegelikult ei vasta nende mässumeelsele olemusele. Riiklikule ideoloogiale ustavad noored on paraku totalitarismi tunnus. Seda enam, et eesti noored toetavad aktiivselt ka sõnavabaduse piiramist “vaenukõneseadustega.”
Võib ehk tunduda, et selline riik ongi noortele meeltmööda, aga kui vaadata maksutõuse ja majanduse allakäiku, siis pole raske ette kujutada, kust tuleb “kadunud põlvkond”, kui see kõik hakkab reaalset mõju avaldama.
Uued Uudised