09.07.2023
Kui jälgida meediat, siis seal kujutatakse igasuguseid märatsejaid sageli kangelastena – juhul kui nad vägivallatsevad “õige asja” nimel.
Minult on küsitud, et kuidas minust rahvuskonservatiiv sai. Oskan sellele enam-vähem kindlalt vastata – see sai alguse ühest videost, mida nägin aastate eest.
Selles videos poseerisid viis paksu noort naist bikiinides ja see pilt ei olnud ilus. Aga mitte need viis tüsedat tüdrukut ei teinud minust rahvuskonservatiivi, vaid kümned noored naised, sageli saledad, video-alusest kommentaariumist, kelle põhisõnum oli: “Ah kui vaprad tüdrukud, nad julgevad olla nemad ise!”
Mida kuradit!? Ükski neist paksukestest ei olnud tüse ei geneetilisel (nö suure kondiga) ega ka meditsiinilisel põhjusel (näiteks haige süda). Ei, kõik viis tunnistasid, et nad ei suuda ega kavatsegi loobuda koogikestest, kusjuures üks neist täpsustas, et loodab leida omale poisi ja saada lapsi.
Kuidas saavad olla kellelegi kangelannad need tüdrukud, kel on vähimagi vaeva korral võimalik näha välja paremad ja olla tervemad, kuid nemad eelistavad olla pigem ebaesteetilised ja anduda ebatervislikele nõrkustele kui veidigi enda (!) nimel vaeva näha?
Just siis otsustasin ma, et minu tee ei saa kunagi olla üks nendega, kes peavad kangelaseks kedagi, kes on tegelikult antikangelased. Inimene peab enda eest hoolitsema, lodevus ei tee kedagi kangelaseks.
Vaadake täna enda ümber ja näete, kui palju on pjedestaalile tõstetud neid, keda ei saa kuidagi kiita ega tunnustada. Isade, emade ja laste asemel on seal üksteist käperdavad mehed. Ebaseaduslikult riigist riiki rändavad migrandid on sageli suuremate õigustega kui põlvkondade vältel väärtusi loonud põliselanikud. Eesti põhiseadus ütleb “Tsensuuri ei ole”, aga üks suusulgejate seltskond väidab kaljukindlalt, et vaenukõneseadus sõnavabadust ei kahjustavat – samas kui Delfi ja Facebook võtavad ilma igasuguse seaduseta, mingite “kommjuuniti” reeglitega juba aastaid sotsiaalmeedias sõnaõiguse. Nende kliimavõitluski on hävitavam kui mistahes kliima soojenemine.
Nende Abdul Turay poolt “vihasteks valgeteks vasakliberaalideks” nimetatud inimeste mõttemaailm on nii vildak kui veel olla saab. Ükski nende inimeste võitlus pole suunatud sellele, et elu paremaks läheks, vaid sellele, et ühiskond püsiks barrikaadidel, et ta peaks vihaseid võitlusi ja ei laseks inimestel leida rahu. Need on Kaose lapsed.
Jüri Kukk