11.07.2023
Maaelu
11. juulil toimus Euroopa Parlamendis Strasbourgis täiskoguistungil arutelu Looduse taastamise määruse üle, mis on parlamendis tekitanud suuri lahkhelisid ning homne hääletus tuleb piiripealne.
Ainsa Eesti saadikuna esines sõnavõtuga EKRE esindaja Euroopa Parlamendis Jaak Madison, kes oli käesoleva määruse osas skeptiline.
Madison tõi välja, et debatis levisid emotsionaalsed väited, kuidas „päästa planeeti,“ kus kogu atmosfääri CO2 massist alla nelja protsendi on tekitatud inimese poolt ning ära unustati põllumehed ja toidutootjad, kes kannataksid kõige enam. Tema sõnul nõue lõpetada turba kaevandamine 70% aladel aastaks 2050 ja poolel osal sellest vett täis lasta ja taas soostada, mõjub saagikusele halvasti, sest turvas on üks oluline komponent põllumajandustootjatele.
„Kuidas me peaksime kompenseerima põllumeestele selle kahju?“ küsib Jaak Madison. „Kes hüvitab metsameestele korraliku puidu raisku laskmise?“ Madisoni sõnul näeb määrus ka ette, et tuleks lasta osal metsal mädaneda, et tekitada liigirikkus.
Lisaks süüdistas eurosaadik Madison vasakpoolseid utoopilises mõtlemises ja nende majandusteadmiste vähesuses.
Soome parlamendiliikmele, Sirpa Pietikäinenile (EPP fraktsioon) Jaak Madisoni kõne meeltmööda ei olnud ning ta küsis, et mis rahast kompenseeritakse looduse hävitamist, sest Soome saadiku hinnangul on kulu kliimamuutustega mitte tegelemisel kordades suurem.
Jaak Madison kinnitas, et kliimamuutused on reaalsed. Küsimus pidi olevat selles, et kui palju inimesed suudavad kliimat muuta. Lisaks tõi eurosaadik Madison välja, et looduse taastamise kulu jääb tavainimese kanda, kes peavad maksma rohkem toidu, reisimise ja kütuse eest.
Parlamendiliige Madison usub, et lahendus ei ole kindlasti toidutootjaid ega põllumehi vaenlasteks tembeldada, et nad enam liha ei toodaks ja „planeeti hävitaksid.“