Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

MEEDIAKRIITIKLA: Kas meie õiguskaitsesüsteemi arvates on siis lasteporno omandamine kuritegu, aga tegemine mitte? Tallinn, mu Tallinn, rašistide linn… Riigikeele oskuse nõue olevat venekeelse elanikkonna genotsiid!

-
26.07.2023
Tallinna lähitulevik. Igas mõttes.

Pole saladus, et kohtumõistmine toimub Eestis tihtipeale kummalisi radu pidi ja sageli ei jõuta kohtutenigi, kuna asi jääb toppama prokuratuuri või kuhugi veel, kui tegemist on valitsuse ja valitsevate erakondadega seotud isikutega. Praegu õilmitsebki kusagil Riigikogus raha nõudnud Johanna Maria Lehtme, teeb suuri asju Siim Kallas, toimetab Euroopas Keit Pentus-Rosimannus, itsitab kohtusaalis Mihhail Korb, on endiselt võluv Liina Kersna ja naudib elu Tallinna kulul rikkaks saanud Deniss Boroditš.

Ka Marko Mihkelson väisab Eesti Vabariigi parlamendi esindajana välisriike, kuigi eile toimus Paide kohtumajas istung, kus meest süüdistati nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildi ja muu teose omandamises, hoidmises ja teisele isikule muul viisil kättesaadavaks tegemisega.

Järvamaa Teataja vahendab: „Maakohtu pressiesindaja Annett Silm ütles, et asja arutati kokkuleppemenetluses ning kohus tunnistas eilse otsusega mehe süüdi KarS § 178 lg 11 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse kogu ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui asjaosaline ei pane 1 aasta ja 6 kuud kestva katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.“

Ma ei saa nüüd aru – aga kuhu jäi siis Mihkelsoni 1 aasta ja 3 kuud vangistust? Too Paide väike kala sai vanglakaristuse selle eest, et omandas ja hoidis alaealist pornograafilises olukorras kujutava pildi. Kas tõesti on meie riigis sellise pildi omandamine ja hoidmine küll karistatav, aga pildi tegemine ja hoidmine ei ole? Nii et kui omandad ebasündsa lapsepildi, siis lähed kinni, aga kui ise pildistad kasulaste suguorganeid, siis ei lähe?

No mitte ei saa aru…

+ + + + + + +

See, mis toimub eesti pealinnas, on muidugi kirjeldamatu. Võib-olla tekkis seal kõige õudsam poliitiline segu, mis võis üldse moodustuda – kui muidugi meie vasakäärmuslaste koalitsioonivalitsus välja arvata? Sest mis võib olla kohutavam sellest, kui Jedinaja Rossija hemorroidist klassikalise korruptsioonikeskerakonna venekeelne tiib segunes sotsidest üraskitega?

Tulemusena on linn täis mingist punasest plögast, mis voolab kevadeti merre ja mürgitab seal isegi Edgar Savisaare näoga ümarmudilaid ja muid võõrliike. Linnas on suurel palgal hullunud pilguga ametnik, kes nimetab ennast „öölinnapeaks“ ja taotleb hügieenisidemete tasuta jagamist koolides ja mujalgi, nii naistele kui ka endistele meestele. Tallinna tänavad on üleskaevatud, mingi abilinna Svet soovis naeru kihistades jätta terve eestlaste elamurajooni ühiskondliku transpordita, kuni lõpuks sekkus Mihhail Kõlvart ja pani itsitava tüübi paika.

Linn on juba praktiliselt võõrkeelne, aga sotside ja keskerakonna koalitsioon hääletab järjekindlalt maha kõik opositsiooni ettepanekud eesti keele kaitsmise ja arendamise kohta.

„Ükskõik kuhu pea või pilgu pöörad, jääb mulje, et oled sattunud vene tsirkusesse. Eriti masendav on olukord pealinnas, kus varsti pole eesti keelega enam midagi peale hakata, sest sellest ei saada enam aru – ei poes, bussis, restoranis ega tänaval. Vanalinna meenetepoed on jätkuvalt täis matrjoškasid ja keskaegseil tänavail kaigub slaavi trubaduuride kurguhääl, kelle repertuaar ulatub Jossif Kobzonist biitliteni,“ kirjutab Postimehes ajaloolane Andres Kraas.

Sotsid ei taha koalitsioonipealikku, konservatiivset keskealist eesti heteromeest Mihhail Kõlvartit ärritada oma homovärgiga, seda enam et tuhanded Kõlvarti valijad on traditsioonilistest venekeelsetest peredest. Seetõttu räägivad sotsid oma perverssustest mõnevõrra summutatult ja aastaid himustatud vikerkaarevärviliste ülekäiguradadega hetkel üle ei pinguta. Kompenseerides seda muude idiootsustega – tõuksid vanaemadele ja jalgrattad taatidele, et nad seal puusaliigeseid ja kaelu murraksid. See rattavärk ühtlasi elavdab majandust: Harjumaa on vist juba Euroopa absoluutne meister jalgrataste varastamise ja edasimüümise alal. Politsei rattaid üles ei leia, inimesed ostavad uusi – nii maksavadki ausad elanikud omamoodi toetust tööpõlguritele ja varastele. Sotsialism!

Täna avaldas Delfi loo „Tallinna rattalinnapea: lõpetame kiivrite ülistamise“, autoriks „Tallinna rattalinnapea Mariliis Mia Topp“.

„On palju tõendeid selle kohta, et jalgrattasõit muutub aga just ohutumaks, mida rohkem jalgrattureid on,“ kirjutab Tropp.

No et mida rohkem teedel kihutab transpordivahendeid, seda vähem avariisid. Mida rohkem meie metsades karusid, seda vähem mesipuid nad rüüstavad. Selge pilt.

„Taani ja Holland on head näited, kus rattureid on palju, ent kiivreid kannavad väga vähesed… Kiivri ehitusliku konstruktsiooni eesmärk on kaitsta pead löögi korral otse pealaele (ingl. k. crown). Enamasti inimene ei kuku otse pealagi ees vastu maad. Kiivri eesmärk on kaitsta inimest mitte-eluohtliku üksikõnnetuse korral kiirusel, mis jääb alla 20 km/h. Mitte ükski kiiver ei kaitse ratturit selle eest, kui talle sõidab otsa auto,“ kirjutab „Tallinna rattalinnapea“.

Te võite naerda, aga tegemist on ju kuritegeliku kelbasega. See on sama, kui ukraina sõdurpoistele rindel öelda: milleks teile kiivrid – nad ei aita, kui mürsu ette jääd või kuul kõhtu tabab.

Nii et ajal, kui politsei palub, anub ja nõuab rattainimestelt – palun kandke kiivreid – mingisugune „rattalinnapea“ kutsub üles kiivreid mitte pähe panema.

Tallinn on muutumas mingisuguseks umbluupidamatusega vastutustundetute aktivistide taimelavaks. See Mariliis Mia Topp pidi olema seotud Tallinna Veega ja ta olevat üks kuulsamaid siinseid kulturiste. Inimene on aastaid istunud kiivriga spordisaalis ja vändanud trenažööri pedaale – ja arvab, et ka munakivi- ja asfaltteel ei lähe kiivrit vaja.

Kunagi tudengipõlves käisin ühe lihtsameelse Moskva külalisega Kalevi spordihallis toimunud kontserdil, kus esines ka mingi õliga kokkumääritud kulturist. Minu poolt võõrustatud moskvalanna hakkas mingil hetkel ühtäkki vaikselt naerma, ja kui ma küsisin, mis seal naljakat on – suitsukana nagu suitsukana ikka – vastas ta, et nüüd sai oma silmaga veenduda: kulturismiga tegelevatel meestel arenevad lihased nende meheau arvelt…

Kuidas on lood naiskulturistidega, ei oska ma öelda – ei saa ju kahaneda see, mida looduse poolt pole antud ja juurde ka ei õmble. Äkki mõnel arenebki muskulatuur selle arvelt, mida kiivriga kaitstakse, ma tõesti ei ole nendes küsimustes pädev.

Aga loogika järgi peaks varsti tekkima ka Tallinna käimlalinnapea. Kahjuks on meie ametlik „fekalist“ juba määratud Mustamäe vanemaks.

+ + + + + + +

Mitmed Venemaa väljaanded kirjutavad lausa mõnuga sellest, kuidas migrant lõi Ukrainas sõdinud putinistlikul sõjaveteranil kolba lõhki.

See Tšeljabinskis juhtunud tragöödia peaks pakkuma erilist huvi vene Delfi toimetusele, kus on ju lausa oma Tšeljabinski kommuun.

Jurüzani linnakeses Sovetskaja uulitsal ajas tadžikist migrant Karumatullo Ašurmahmad juttu Anton Tšaškiniga. Saades teada, et Tšaškin osales Venemaa sõjategevuses Ukraina vastu, sai aus tadžikk vihaseks, lohistas sõjaroimari majast välja ja lõi teda peaga vastu trepiastmeid.

Putinistlik lastetapja toimetati raskes seisundis haiglasse, kus tuvastati, et tema kolju on lõhki mis lõhki. Politsei kuulutas Karomatullot tagaotsitavaks.

Meil aga hooplevad Riigikogu keskerakonna liikmed Tšaškini suguste kangelastegudega.

+ + + + + + +

„Vene maailm“ on aga päris sõgedaks läinud: Läti TV suhtles 74-aastase Lätis elava Venemaa kodaniku Natalja Kotšegarovaga, kelle videopöördumist on vaadanud juba üle 2 miljoni inimese.

Pensionär nimetas keeleeksamit „sõna otseses mõttes genotsiidiks venekeelsete suhtes“.

Asjaga tegeleb riigijulgeolek. Kui tegevus toimuks praeguses Eestis, leiaksid meie oravasabadega uurijad tõenäoliselt, et eesti riigikeel on genotsiidi instrument. Lätis loodetavasti nii ei lähe.

Ivan Makarov