Reformierakonna juhid ammu ei varja oma piiritut põlgust eesti inimeste suhtes. Siim Kallas astus täna ERR-is ja EPL-is välja ettepanekuga „Automaks võiks olla kõrgem, 1000 eurot aastas“.
ERR-i portaal vahendab:
„Tegelikult võiks autoomanike käest julgelt kasseerida tunduvalt suuremaid summasid kui praegustes automaksu kehtestamise plaanides on, näiteks 1000 eurot sõiduki kohta aastas, leiab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja erakonna auesimees Siim Kallas… “Miljon sõidukit, tuhat eurot igalt, miljard eelarve tasakaalustamiseks, rahandusliku usaldusväärsuse taastamiseks,” kirjutab Kallas. “Kui meie ühiskond hoiab, hambad ristis, kinni riigilt saadavatest hüvitistest, siis tuleb ka adekvaatselt riigi tuludesse panustada.” Rahandusministeeriumis valminud automaksu väljatöötamiskavatsuse järgi hakkaks sõiduki eest aastas küsitav maks sõltuma selle võimsusest, massist ja vanusest. Maksu hakkaks riik koguma järgmisest suvest. Näiteks 2017. aasta diiselmootoriga Škoda Octavia aastamaksuks võiks kujuneda 145 eurot.“
„Auto omamine pole hädavajadus, see on hüve, aga mitte vaesteabi,” kirjutab Siim Kallas.
Veel enne Teist maailmasõda isegi Nõukogude Liidus olevat olnud loosung „Auto pole mitte luksus, vaid liiklusvahend!“ Selline taandareng siis 100 aastaga isegi varajase nõukogude ajaga võrreldes.
Äsjasest Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest selgus, et automaksu kehtestamist toetab 21 protsenti ja selle vastu on 72 protsenti Eesti elanikest. Kõikides uuringus vaadeldud sotsiaaldemograafilistes gruppides (vanus, haridus, sissetulek jms) olid selges ülekaalus vastajad, kes automaksu kehtestamist ei toetanud.
Ainsaks vastajate grupiks, kelle seas olid automaksu toetajad ülekaalus, osutusid Reformierakonna valijad.
Ehk valijate rikkam osa. Nad tahaksid, et oleks nagu vene ajal: kõrgemad parteilased sõitsid siis autodega, lihtrahvas aga ühistranspordiga.
Reformierakonna looja ja peaideoloogi, peaministri isa tuhandelise automaksu ettepaneku kohta ei oskagi midagi öelda. On ainult üks kindel soov: kui Siim Kallas peaks seenele minema, eksib metsas ära, murrab jalaluu, saab ussilt nõelata ja tal kukub saapasäärde song, toimetatagu teda haiglasse elektritõukerattaga.
+ + + + + + +
Kunagi ütles ühes poliitilises reklaamis Ivari Padar, sotsi kohta üllatavalt sümpaatne eesti inimene: „Oleks seal sada jalga, küll saaks sülti!“.
Samal teemal, aga muidugi galaktilesemal tasemel, mõtiskleb Postimehes mulle millegipärast väliselt alati insener Garinit meenutav kirjanik loos „Mihkel Mutt / „Kui venelased tulid tagasi“.
Mäletan teda veel tudengipõlvest – siis oli käibel selline mõiste, nagu „mutismid“. Mitte ühtegi mutismi ma oma häbiks ei mäleta, aga härra Muti mõtteavaldusi üritan alati lugeda.
„Kõik me oleme mõtisklenud stiilis «mis oleks olnud, kui…?». Alates isiklikust elust («kui ma poleks läinud x üritusele, kus kohtasin oma praegust elukaaslast», «kui ma poleks omal ajal lolli peaga parteisse astunud» jne) kuni riikide ja rahvaste saatuseni,“ kirjutab armas kirjanikuhärra Mihkel Mutt.
Mul meeldib hakata kinni detailidest, tavaliselt saatana tabamise eesmärgil. Nüüd aga süüvin sümpaatiaga ja arendan kirjaniku pakutud kujundit suunas, mida ta võib-olla ei pidanudki silmas.
No et kui mõni mees läheb kirjaniku mainitud x-üritusele ja kohtab seal tulevast abikaasat, siis on tal ju kaasas paratamatult ka „y“, ja tema poolt seal valitu on sel x-üritusel topelt „x“ ehk „xx“. Isegi kui mees kohtaks seal Maarjo Mändmaad, ei oleks see Maarjo üldsegi mitte „xy“, vaid „xx“.
Jah, on terve hulk X-liitelisi haiguseid – näiteks täieliku androgeense tundetuse sündroom, aga muljetavaldavaim diagnoos on ehk siiski idiopaatiline hüpoparatüreoidism. Iga kord, kui ma mõne sotsist või kahesajatajast tegelase nägu näen, siis tuleb kohe meelde: idiopaatiline hüpoparatüreoidism.
Aga tuleme tagasi härra Mihkel Muti loo juurde:
„Kindlasti on mõnigi mõlgutlenud, mis oleks Eestist saanud, kui NSV Liit poleks lagunenud. Ja viimaste arengute valgusel on loogiline jätkata: mis saaks siis, kui «venelased tagasi tulevad»? Neist kujutlusist ei kuule me praktiliselt midagi, sest teema on meie jaoks tuhandel põhjusel ülitundlik. Kurja ei tohi selle nimetamisega välja kutsuda jms.“
No milleks sellist asja endale ette kujutada, lugupeetud Mihkel Mutt? Kõndides Tallinnas te küll vaatate ainult enda jalgade ette, et surma ei saaks, aga peatuge siis hetkeks ja vaadake ringi: venelased ei ole siit lahkunudki. Ma ei mõtle ennast, olen ehk liiga halb näide. Vaadake ringi, kuulake inimeste juttu ja saage aru: Teie fantaseerite teemal, mis on meie tegelikkus. No et mis oleks kui mulle keegi klaasitäie piima tooks! Vaadake lauale: see klaas piima on ju kogu aeg teie ees.
Nad on kohal ja said endale abiväegi: üle 100 000 venekeelse uusasuka! Koos kohapealsete umbkeelsetega on see juba kolossaalne keeleline garnison, kusjuures vaid osaliselt tsiviilne. Paljudel on roheline aluspesu, hea härra Mutt. Kvantiteet kasvab peatselt üle uueks kvaliteediks.
Venestajatest peaministri pere, juurteta estofoobist loll haridusminister, vene tiiva ja tiblasoolikatega keskerakond, endiste Venemaa propagandistide poolt okupeeritud siinsed venekeelsed toimetused, Delfi poolt arvamusliidriks upitatud vene eriteenistuste agent ukraina põgenike lambanahas, „presidendi“ kagebeelasest keskharidusega sisenõunik, uued mälestustahvlid punaprofessoritest okupantidele, räuskav kiilakas rassistlik nats Riigikogus jne.
Nad on siin, ja nendele meeldib see, mida Kallase valitsus eestlaste ja eesti rahvusriigiga teeb. Kusagil aastakese tagasi nägin õhtupimeduses, kuidas Estonia bussipeatuses ründas noori venekeelne pätt, kes hüppas nendele jalaga näkku ja röökis, et „ja vas vseh v žopu võjebu!“ Tookord õnneks ei jõudnud ta nii kaugele.
Ja täna teeb seda tema eest Eesti Vabariigi valitsus.
+ + + + + + +
Õhtuleht teatas masendava uudise: „RAHA LIHTSALT POLE! Presidendil jäi Austraaliasse sõitmata“.
Leht kirjutab: „Alar Karis pidanuks tänavu suvel sõitma ametlikule visiidile. Austraaliasse. See plaan jäi aga katki, sest raha pole. Rahandusministeerium seda ka juurde ei anna. „Hinnates kantselei tegelikke võimalusi, otsustati see visiit praegu edasi lükata,“ ütleb presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk… Presidendi kantseleist prooviti rahandusministeeriumis maad kuulata: kas kaugeks visiidiks oleks võimalik lisaraha saada?“
Mõelda vaid: mõnekümne tuhande euro pärast pannakse kinni eesti laste koolid, aga „president“ sai ainult sel aastal 7 miljonit eurot (koos kallinenud elektri kompensatsiooniga). Ja tahab lisa! Nagu ütles heas Ukraina telesarjas „Koer“ kriminaaljälituse sangar Maks oma toitu ahnitsenud neljajalgsele sõbrale: „A morda tvoja sobatšja ne tresnet?“ (no umbes et suur tükk ajab suu lõhki, ainult värvikamalt).
Kuraditosin presidendi nõunikuid, kümmekond rohkete töötajatega osakonda, talitused, 6 autojuhti pluss vanemautojuht, teenindajad, peakokk Taigo Lepik, vanemkokk Tiina Vassilkova, kokk Svetlana Issaikina – kas teil on seal Kadriorus iga päev mingid pelmeenineelajate võistlused?
Milleks on vaja 7 autojuhti, et vedada ühtainsat pers…. persooni Viljandi folgile?
Ah et raha teil ei ole. Mõelda vaid: kukkurpresident sedapuhku nokklooma ei näegi.
Milline kaotus kohutava inflatsiooni tingimustes elavale eesti rahvale!
Miks EV presidendi ametlikul saidil on venekeelne lehekülg, mis on eriti laste totaalse eesti keelele ülemineku valguses riigipea poolt eriline sigadus, illustreeritud Venemaa Föderatsiooni riigilipu kujutisega? Kas te ei teegi seal vahet vene keele ja terroristliku Venemaa riigi vahel? Kas te arvate, et kõik Eestis vene keelt rääkivad inimesed on ilmtingimata deržaava jagu? Selle vene lipukesega tembeldate te venekeelseid nagu tembeldati kollase tähega juute koonduslaagrites. Või on Kadrioru saidi lugemine lubatud ainult Venemaa kodanikele?
Milline poliitiline kirjaoskamatus ja ebaprofessionaalsus. Seitsme miljoni eest aastas.
+ + + + + + +
Ajal, kui eesti „presidendil“ ja ta mansal pole Austraaliasse lennuks piletiraha, kühveldab Lääne „sanktsioonidest“ kurnatud Venemaa aga muudkui kulda kokku.
Bloomberg Billionaires Index näitas täna, 1. augustil, et Venemaa rikkamate ettevõtjate koondrikkus kasvas selle aasta algusest 32,341 miljardi dollari võrra!
Kõige aktiivsemalt kasvab nafraärimehe, LUKOIL-i asutaja Vagit Alekperovi rahavaru – aasta alguses 5,9 miljardi dollari võrra, kuni 21,3 dollarini 2023. aasta eest! Mullu aprillis lahkus Alekperov „sanktsioonide“ tõttu LUKOILi direktorite nõukogust, aga miljardid tema kukkrusse muudkui laekuvad.
Kõiki teisi aina rikastuvaid Putini sõja rahastajaid ei viitsi ma siin loetledagi. Vaadake palun Bloombergi reitinguid.
Ivan Makarov