Läti ning Leedu plaanivad tuhandete Valgevene ning Venemaa kodanike riigist välja saatmist. Eesti neid meetmeid ei kavanda, pigem tuuakse neid siia juurde.
Leedu otsustas 4. augustil, et üle tuhande Valgevene ning Venemaa kodaniku on Leedu julgeolekule oht. Kokku 910 Valgevene kodanikku ning 254 Venemaa kodaniku on plaanis seetõttu riigist välja saata.
Leedu viis läbi küsitluse venemeelsete inimeste välja sõelumiseks – näiteks vastasid need inimesed, et Krimmi annekteerimine 2014. aastal oli õigustatud.
Sarnaselt otsustas Läti hiljuti, et viie kuni kuue tuhande Venemaa kodaniku elamisluba tühistatakse ning neil palutakse Lätist lahkuda. Läti karmistas pärast Venemaa sõja algust keelenõudeid. Need Venemaa kodanikud ei ole Läti keele eksamit sooritanud.
Eesti sarnaseid meetmeid ei plaani, ütles ERR-ile siseminister Lauri Läänemets (SDE).
“Me ei ole seda ettepanekut arutanud sellisena, et mingeid ankeete teeme. Tegelikult see ei anna mingit päris pilti ette nendest inimestest, kes ohtu võivad kujutada. Need inimesed oskavad väga hästi valetada ja ankeeti kirja panna seda mida me kuulda või näha tahame,” tõdes Läänemets.
Keeleoskust hinnatakse elamisloa uuendamisel Eestis niigi, lisas Läänemets. Kehtivad küll erandid näiteks vanuritele või Eesti koolis õppinud lastele.
Ka keelenõuetes ei plaani Eesti muutusi. Venemeelsed inimesed, kes on ohuks Eesti julgeolekule, leiab kaitsepolitseiamet, rõhutas Läänemets.