Vaenukõneseadus toob tagasi nõukoguliku Glavliti ajad

Legendiks on muutunud juhtum Nõukogude ajal, mil ilmateadustajal tekkisid suured jamad teatud “siseorganitega”, sest ta olevat ilmateates öelnud: “Idast pole meile kunagi midagi head tulnud.” Need ajad on taas ees terendamas ja varsti saab geivastase vihakõneleja sildi ilmatark, kes ütleb “Vikerkaar oli täna kuidagi rääbakas!”

Noored ei tea “nõukaaega” ja vanemad on seda unustamas. Tollal aga satuti KGB ja Glavliti (tollane tsensuuriorgan) vaatevälja iga taolise fraasi pärast. Miks on paljud 1970.-1980. aastate tuntud muusikud EKRE toetajad? Sest nad mäletavad aegu, mil muusikuid represseeriti liiga avatud sõnumite pärast lauludes. Jamad tekkisid väidetavalt isegi EÜE laulude loojatel, aga ka artistidel, kes tegid “kohatuid” nalju, paljud said esinemiskeelu ja muutusid ühiskonnas paariateks.

Ja milline vabanemistunne haaras ühiskonda, kui tuli Gorbatšovi “glasnost” ehk avalikustamine ja järsku tohtis kõigest rääkida, kõlasid Eino Baskini ja Priit Aimla ühiskonnakriitilised naljad, lauldi “Tere perestroika, demokraatia, diktatuuri küüsist on pääseda nüüd hea” ja ilmus välja sinimustvalge lipp. Sellist joont suudeti hoida paarkümmend aastat, nüüd aga vajub kogu Euroopa Liit tagasi Nõukogude aega.

Nõukogulik suukorvistamine on naasmas Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside vaenukõneseaduse kaudu. Ei maksa uskuda neid jutte, et kedagi ei puututa rumala nalja või ebaõnnestunud ütluse pärast – kõik Lääne kogemused näitavad, et repressioonikaigas hakkab üsna ruttu valimatult vehkima. Eriti kui päris ohtlikke vaenuõhutusi napib et või pole üldse, repressiooniaparaat (näiteks veebikonstaablid) aga vajab töötulemusi.

See, et vaenukõneseadusest paistab välja lihunikukirves, on juba praegu selge. Näiteks “halbade naljade” üle pidavat otsustama politsei, kelle jaoks saab see nüüd subjektiivse tõlgendamise küsimuseks. Tõenäoliselt kujuneb siiski välja kindel repressiooniaparaat, nagu see on Facebookis, kus laamendavad Delfi vasakpoolsed komnoored.

Sõnade eest karistamine on väga ohtlik tee. Otsene üleskutse vägivallale (“Tapke nad!”) on ära tuntav ka ilma vaenukõneseaduseta, naljade seast nende otsimine on juba sõnavabaduse piiramine. Eesti põhiseadus ütleb, et “Tsensuuri ei ole.”

Pole ju mingitki kahtlust selles, kelle vastu see seadus on suunatud – selle väljatöötajad on Reformierakonna võltsliberaalid ning Eesti 200 ja sotside vasakäärmuslased, kes kõik on tõotanud, et EKRE-ga ei tee nad kunagi koostööd. Kui vaenlane, kellega ei sobi isegi läbirääkimiste laua taha istuda, on nii avalikult maha hõigatud, siis on ka vaenukõneseaduse loojate prioriteedid selgelt näha – vaigistada kavatsetakse rahvuskonservatiivse maailmavaate toetajaid.

Inimesed, ärge uskuge hundijutte, et vaenukõneseadus teid ei riiva. Riivab, ja väga valusasti! Andes sõrme totalitarismile, jääte ilma nii tervest käest kui hingest. On viimane aeg see giljotiin kinni peatada.

Uued Uudised