Oleme olukorras, kus kõik pasundavad, et Kaja Kallas peab võtma vastutuse. Mida pole aga räägitud, on see, kuidas ta seda peaks tegema. Siiani on avalik arvamus olnud peaministrile nagu hane selga vesi. On kolm võimalust, kuidas panna Kaja Kallas vastutust võtma.
Esiteks.
Kõige mõistlikum oleks teha lahkumisavaldus. Nädal aega on skandaali lahvatamisest mööda läinud ja sellega on päris suur kahju sisse võetud, Kallase renomee on ka välismeedias korralikult pihta saanud. Parim, mida ta teha saaks, on vabandada ja öelda, et ta ei mõistnud olukorra tõsidust ning tagasi astuda. See on vajalik, et päästa Eesti maine välisriikides.
Praegu kinnistub Eesti maine post-sovetliku Ida-Euroopa riigina, kus poiitilist vastutust ei eksisteerigi. Mõelgem paralleelselt Rootsile, kus minsitrid astuvad tagasi kasvõi sukkpükste pärast. Praegu me oleme samas klassis nende endiste nõukavabariikidega, kus kedagi ei huvita avalik arvamus ega riigi maine. Kallas on tüürinud Eesti tagasi aastasse 1992. või veel varasemasse.
Teine võimalus.
Vajalik on, et Kallase kaotsi läinud moraalse kompassi leiaksid üles tema koalitsioonipartnerid sotsidest ja Eesti 200-st. Kui viimane tuli poliitikasse uut suunda näitama, siis tuleks Eesti 200 inimestelt endalt küsida, kas nad ikka on valmis olema valitsuses inimesega, kes on valetanud ja on kahepalgeline.
Kallas ütles meedias avalikult, et Metaprint on tegelenud Venemaalt välja kolimisega, kuid ettevõtte juht Martti Lemendik väidab vastupidist, et toimus ka import Venemaale. Ma usaldan siinkohal ettevõtte juhti, kes teab väga hästi, mida kaupadest liigutatakse ja kuhu. Kallas, paistab, et soovis skandaali lihtsalt summutada, mis teeb olukorra veel hullemaks.
Kolms variant.
Umbusaldamine. See tähendab samuti, et koalitsioonipartnerid peavad selleks kaasa tulema. Pealegi saaks see toimuma alles septembris, sest esimene riigikogu istung toimub 11. septembril. Umbusaldus saab toimuda paar päeva peale seda, kui avaldus on sisse antud. Sinna on pikk maa minna ja selle aja jooksul saab ülejäänud maailm hea kõhutäie naerda, kui lollid on eestlased, kes aktsepteerivad sellist peaministrit.
Esimene variant on kahtlemata kõige kergem. Sellele aitab kaasa veel suurem surve. Ka tänane president Alar Karise sõnavõtt oli päris terav, kuid võinuks olla veel teravam. Kuid eks presidendil ei ole põhiseaduslikku mandaati, et ühtegi ministrit vallandada.
Mida tuleb teha, on mängida Kallase närvidele, sest avalik arvamus on sellele inimesele ükskõik. Vaadates peaministri suutmatust tulla toime kriisidega ja anda adekvaatseid vastuseid, on selge, et tema närvikava pole tugevamate killast. See ongi Kallase nõrkus, millele tuleb mängida. Ehk nii saab ta aru olukorra tõsidusest, mida isegi tema enda erakonnakaaslased on tänaseks juba mõistnud.
Jaak Madison, Euroopa Parlamendi liige (EKRE)