30.08.2023
HENN PÕLLUAAS
Peaminister Kaja Kallas ei ole suvatsenud anda rahuldavaid vastuseid üles kerkinud teravatele küsimustele tema abikaasa jätkuva Venemaa äri ja ka tema enda osaluse kohta selles, mis kahjustab sügavalt Eesti riigi mainet ja tõsiseltvõetavust teiste riikide silmis. Oleme kuulnud vaid vassimist, aga ka otseseid, teineteisele vastukäivaid valesid ja väiteid, justkui temasse see asi ei puutuvatki. Nüüd otsustas ta ignoreerida kutset Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisistungile, et vastata riigikogu saadikute küsimustele.
Tegemist on enneolematu arrogantsiga, millega Kallas püüab paika panna ja näidata enda üleolekut Riigikogust. Kallas ei hooli sellest, et Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus allub parlamendile, mitte vastupidi ning peaminister on aruandekohustuslik parlamendi ees. Kahetsusväärselt ei ole see sugugi esimene kord, kui ta keeldub järgimast Riigikogu komisjoni kutset. Kallas keeldus tulemast ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, et arutada presidendi kantselei rahastamise küsimusi. See on pretsedenditu.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 22 sätestab, et parlamendi komisjon võib nõuda valitsuselt oma tööks vajalikke andmeid ning nõuda ministri, sealhulgas peaministri, osalemist komisjoni istungil valitsusliikme võimkonda kuuluvate küsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele. Kohustatud!
Tuleb välja, et väljavalitutele seadus ei loe. Kallase ja tema valitsuse poolt on ka varem korduvalt esitatud väljakutse nii parlamentarismile kui ka demokraatlikule riigikorrale. Meenutagem kasvõi ülemöödunud aastat, kui Reformierakond pani sule sappa enda koalitsioonipartnerile ja valitses põhiseadusevastaselt ainuerakonnana riiki. Või siis tänavu kevadist jõhkrat Riigikogust ülesõitmist kui usaldushääletusega suruti läbi terve pakett järgmisel aastal jõustuvaid erinevaid maksutõuse. Erinevatest demokraatiat, kodanikuvabadusi ja sõnavabadust murendavatest eelnõudest ma ei hakka rääkimagi.
On väga positiivne, et president Karis reageeris kriitiliselt Kallase voluntaristlikule keeldumisele ning rõhutas, et valitsuspoliitikute töö on vastata küsimustele riigikogu komisjoni ees, kui need kerkivad. Ja teha seda ka, sõltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni või koalitsiooni esindaja. President rõhutas, et valikud, mis selles olukorras jätavad riigikogu kõrvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet.
Paraku ei läinud president jällegi lõpuni ning ei hoiatanud peaministrit tõsiste tagajärgede eest kui ta jätkab riigikogu ignoreerimist ja ei nõudnud otsesõnu Kallase minekut komisjoni ette. Ta ei rõhutanud, et tegemist on äärmiselt tõsise põhiseadusliku kriisiga. Karis leidis vaid, et selles kui tõsiseks Kallas tõusetunud probleemi peab ning milline on Eesti riigile õige lahendus, omavad olulist rolli ka valitsuskoalitsiooni erakonnad – Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid.
Tundub, et tema lootus koalitsiooni heale tahtele probleem sisuliselt ja tegelikult lahendada, ei vastata. Nagu me aga oleme juba kuulnud, ei näe Reformierakond oma esimehe kahepalgelisuses, topeltmoraalis, valetamises ja parlamendi ignoreerimises vähimatki küsitavust. Neile olevat Kallas andnud ammendavad vastused. Ka nende koalitsioonipartnerid sotsid (Ossinovski) ja kahesajalased (Hussar) on öelnud, et ei näe põhjust valitsuse lagunemiseks. Seega mingit probleemi justkui polegi – Kallase sõnu kasutades, on tegemist vaid «šaakalite» alatu rünnakuga tema vastu. Tema «moraalne kompass» on paigas ja tagasi ta ei kavatse astuda.
Nüüd on siis ka Kallase abikaasa osalusel Eesti-Venemaa äriga tegelenud Stark Logistics temast eeskuju võtnud ja teatanud, et lükkab kutse tagasi ning ei kavatsegi riigikogu komisjonide istungitest osa võtta. See on ennekuulmatu.
Tundub, et peaminister ja teda ümbritsevad isikud on täielikult kaotanud reaalsustaju ning pretendeerivad enda ülimuslikkusele, ilmeksimatusele ja puutumatusele ning kavatsevad võimust iga hinna eest kinni hoida. Valitsus, ehk täidesaatev võim peab alluma parlamendile. See, mis toimub, peab olema täielikult välistatud. Tagajärg on märksa hullem kui lihtsalt tuleviku jaoks pretsedendi loomine ja Eesti demokraatia maine kujundamine, nagu president kirjeldas. Tegemist on demokraatia summutamisega, parlamendi viimisega vaikivasse olekusse ja valitsuse ainuvõimu kehtestamisega ehk teisisõnu diktatuuriga. See ei tule kõne allagi!
Ootan õiguskantslerilt selget seisukohavõttu ja presidendilt veelgi karmimat reageerimist. Kaja Kallas peab koheselt tagasi astuma! Kui seda ei juhtu, ootab ühiskonna valdav enamus peaministri umbusaldamisele ka tema koalitsioonipartnerite allkirju. Oma usalduskrediidi maha mänginud Kaja Kallas peaministrina enam jätkata ei saa.
Henn Põlluaas, Riigikogu liige (EKRE)