Elas kord printsess…

Olen olnud suhteliselt edukas oma tegemistes. Sain hea koduse kasvatuse, olin tubli ja läksin elus edasi nagu soe nuga läbi või. Selles oli mulle suureks abiks ja eeskujuks isa, kes olenemata riigikorrast, leidis alati sooje ja mugavaid kohti, et peret toita.

Isa oli läbi minu lapsepõlve suureks eeskujuks kuigi ega ma täpselt aru ei saanud, millega ta täpselt tegeles, aga tema ümber oli alati palju selliseid, mesimagusate nägudega, tegelasi. Ja asjad sujusid, mänguasjad läksid järjest suuremaks ja kallimaks. Kuna tütarde esimene armastus on ikka tema isa, siis otsustasin ka tulevikus tema sarnaseks saada. Vägatore ju kui kõik, kes seltskonnas viibivad, vaatavad sulle alt üles ja kes kardavad, kes austavad, aga jumala põnev oli. Paljud tuttavad arvavad, et sündisin hõbelusikas suus, aga nii see tegelikult ei olnud. Kellel on miljonid, siis ikka kuldlusikas. Olen alati teadnud, mida tahan ja sinna poole püüelnud. Ei saa salata, et paljud minu isa sõbrad on mulle alati toeks olnud. Lõpetasin koolid ja minust sai paberitega spetsialist. Nokitsesin natuke, aga sain aru, et see ei ole minu jaoks, tahtsin midagi suuremat, raha meie perekonnas oli, aga võimu jäi kuidagi väheseks.

Kuna eeskujud olid käepärast võtta, siis kuulasin nende nõuandeid, mis kohati tundusid mulle kui rikkumata noorele vahel salakavalad, isegi valelikud ja arusaamatud, siis uskusin siiralt, et nii on õige, sest mind oli nii kodus kasvatatud. Aeg veeres oma radu ja kuna olin juba noor kena neiu oma arvates, siis tulid ka esimesed armumised ja muu sinna juurde kuuluv. Proovisin ühte, teist ja kolmandatki, aga see õige saabus aastaid hiljem.

Kiindumus oli niivõrd suur ja armastus tegi mind nii pimedaks, et ei märganud midagi kahtlast. Lõime pere ja mis saab olla veel tähtsam kui usaldus ,ja seda meil oli. See oli nii suur, et igasugune euribor või maksutõus, vaatas kurbusega pealt.

Ise olin selleks ajaks saavutanud juba päris palju, oli raha, oli võimu. Kõik kadestasid, elu nagu lill. Oli neidki, kes arvasid, et eks ikka isa oli abiks ja tutvused toeks. Aga võin ausalt öelda, sest valetada ma ei oska, et see pole tõsi. Ikka ausatel valimistel on need hääled tulnud, mis mind nii kaugele viinud. Ja ega mina ei ole süüdi, et need lollid uskusid ja andsid hääled minu poolt nii kõrgele ronimisel. Mina pole milleski süüdi.

Ja nüüd siis see skandaal, no anna abi! Kas te tõesti arvate, et see minu viimane väljavalitu on midagi valesti teinud, rääkimata minust. Mis see üldse minusse puutub. Magame erinevates tubades ja hommiku või õhtusöögi ajal on üks juba läinud või teine pole veel tulnud. Kõige tähtsam on pere rahakoti paksus ja no muidugi ka usaldus. Ja kui te arvate, et astun selle pärast tagasi, siis mõelge veel kord.

Mina ei ole mingi konnasuudleja, kes printsi soovib saada. Ma olen ise nii printsess, prints kui ka kuningas. Ja niikaua kui ma rahva ja e-häälte poolt valitud olen, elan õnnelikult peaministrina edasi.