Venemaa on oma agressiivsusega ära teeninud paariariigi rolli, kuid üllatuslikult selgub nüüd, et kliimaküsimuses nutab ennastpiitsutav Lääs teda taga.
BNS vahendab: “Maailma arenenud tööstusriikide ühenduse G20 ministrite tippkohtumise-eelsed avaldused on kurvastavalt ebaadekvaatsed ega käsitle kliimakriisi valupunkte, ütles ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) juht kolmapäeval usutluses AFP-le.
G20 riigid, kes moodustavad 85 protsenti maailma majandusest ja kasvuhoonegaaside heitmest, kohtuvad nädalavahetusel New Delhis, et arutada Venemaa kallaletungi Ukrainale, kaubandust ja fossiilkütuste tulevikku. Hiina ja Venemaa liidrid kohtumisest osa ei võta.
Ootusi jõudsatest kliimasammudest G20 kohtumisel tumestab Hiina liidri Xi Jinpingi ja Vene presidendi Vladimir Putini eemalejäämine.”
On tekkinud väga paradoksaalne olukord – mujalt (majandus, sport, kultuur jne) tõrjutakse Venemaa välja, aga kliimakohtumisele teda oodatakse. Ongi ju loogiline, sest kui Hiina ja Venemaa kliimameetmetest kõrvale jäävad, kujuneb sellest lääneriikide, eriti just Euroopa Liidu enesepiitsutamine, mis võtab liidult kogu konkurentsivõime maailma teiste majandusühenduste ja suurriikide ees.
Putinile annab see kahtlema hea relva kätte – kui te ei taha mind teistele foorumitele, siis ei tule ma ka kliimakohtumistele. Lääne kliimapaanitsejad satuvad sellest veelgi suuremasse hüsteeriasse, sest Venemaa ja eriti just söel baseeruvaid elektrijaamu juurde ehitav Hiina toodavad jätkuvalt odavamat elektrit ja saastavad edasi. Nii majanduslikult või kliimaideoloogiliselt on kaotajaks Lääs.
Kliimahüsteeria pärast pole mingil juhul vaja Putinit jälle klubisse kutsuda, agressor jääb agressoriks ja seega paariaks ning ehk tuleks hoopis kliimapaanikanupult sõrm ära võtta ja keskenduda Venemaa agressiooni lõpetamisele.
Uued Uudised