15.09.2023
Ettevõtjad pole rahul sellega, et riigivõim nende arvamust ei kuula. Pilt on illustratiivne.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning 34 ettevõtlusorganisatsiooni pöördusid valitsuse poole, olles rahulolematud ministeeriumide õigusloome praktikaga, kus ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavate eelnõude puhul jätavad ministeeriumid ettevõtlusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks mõned üksikud tööpäevad.
36 ettevõtlusorganisatsiooni ühispöördumises tuuakse välja, et üksnes septembris on vähemalt viiel korral antud ettevõtlusorganisatsioonidele eelnõudele arvamuse avaldamiseks maksimaalselt neli tööpäeva ning lisaks on rikutud teisi hea õigusloome põhimõtteid, viimasel poolaastal on selliseid juhtumeid olnud veel, neist suurima mõjuga on maksuseaduste muudatuste pakett, mis sisaldas nii käibe- ja tulumaksu kui aktsiiside tõstmist.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts märkis, et kui ministeerium jätab huvigrupile eelnõu analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks mõned tööpäevad, siis on tegemist näilise kaasamisega, sest nii lühike tähtaeg ei võimalda ettevõtlusorganisatsioonidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumidele põhjalikku tagasisidet anda.
“Olukorras, kus eksport ja majandus on mitmendat kvartalit järjest languses, peab riik võtma kasutusele meetmeid ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks, mitte vähendama ettevõtete kindlustunnet, kehtestama ja tõstma uusi makse ning tasusid,” toonitas Palts.
Lisaks lühikesele vastamise tähtajale on ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul probleeme ka eelnõude mõjuanalüüsidega – sisuline mõjuanalüüs on puuduv või on see oluliste puudustega, näiteks ei ole analüüsitud või piisavalt analüüsitud plaanitavate muudatuste mõju ettevõtetele ja nende konkurentsivõimele. Mõjuanalüüsi puudumisel või pealiskaudsuse tõttu pole plaanitav mõju selge ning on keeruline pikaajalisi strateegilisi eesmärke ellu viia.
“Eelnõude turbomenetlus on seda masendavam, et ettevõtlusorganisatsioonid peavad seda lühikese aja jooksul juba mitmendat korda kritiseerima, aga olukord läheb pigem hullemaks. Valitsus andnud lubaduse töötada selle nimel, et Eesti oleks ettevõtlus- ja maksukeskkonna poolest parim maa Euroopas. Hea õigusloome on selle üks nurgakivisid,” rõhutas Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas, lisades, et ettevõtluses tehakse otsuseid järgmist 5–15 aastat silmas pidades. Kui regulatsioonid ja maksud muutuvad üleöö, ootamatult ja mõjusid kaalumata, ei julge tema sõnul ettevõtjad suuri investeeringuid teha.
Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek on peatada viimaste nädalate kiireloomuliste eelnõude menetlemine ning pärast mõjuanalüüsi ja selgituste täiendamist ning eelnõu muutmist palutakse need eelnõud saata uuesti kooskõlastusringile ja anda huvigruppidele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Eeltoodud põhjustel tuleb 36 ettevõtlusorganisatsiooni arvates edasi lükata ka kiireloomulistes eelnõudes sisalduvate muudatuste jõustumise tähtajad. (BNS)