16.09.2023
Tiivad ja klaaslagi
Tänane päev algas eesti poliitika jaoks väga sümboolselt. Narvas umbusaldati eestlast Katri Raiki ja Jaanus Karilaid astus Isamaasse.
Esimene sündmus näitab täiendavalt, kelle stiili esindab siin keskerakonna uus esimees Mihhail Kõlvart: Kremlil ongi kombeks määrata ja tagandada regioonide kubernere ja linnapäid oma valiku järgi, naeruväärsed valimised seal rolli ei mängi. Ja nii kui Kõlvart sai pumba juurde, koristati Suure Isamaa kangelaste kummardaja Jevgrafovi kätega Raik ametist just põhjusel, et ta ei austanud piisavalt eestlasi tapnud röövvallutajate mälestust.
Kuidas on võimalik, et selline asi toimub 2023. aastal Eesti Vabariigis?
Signaal „ubratj!“ tuli Jevgrafovi loiudesse neuronitesse Tallinnast. Nagu tuntud Boriss Grebenššikovi laulus „Kuberner, tuli käsk sööta sind huntidele!“ Mitte et kahepalgeline sots Raik nüüd maitsev roog oleks, aga söödi ära küll. Nüüd võib ta omakorda sööta oma jaanipäeva aegse Venemaa lipuvärvilise kleidilaadse kartulikoti Ivangorodist pealelennanud koidele.
Ja tähelepanuväärne on muidugi eksekutsiooni välkkiirus. Nagu tuntud „rullnokkade“ loos „Mees, sa ei tea, kui kiiresti ma löön!“
Teine sündmus – Jaanus Karilaiu sama kiire lahkumine keskerakonnast – räägib sellest poliitikust palju: mees ütles – mees tegi. Ilma igasuguste leninlike kompromisside ja eesti poliitikutele tihti omase lömitamiseta: keskerakond ei ole praegu koht aatelise eestlase jaoks. Ja pole vist kunagi olnudki. „Seal on see Toots“, seal on Toom, sinna on lisandunud ikka sellised kremljadid, et hoia ja keela.
+ + + + + + +
Emeriitprofessor Jüri Saar on igasuguseid asju kirjutanud, mõned hakkasid mulle ikka väga vastu, aga ei saa sellepärast seada kahtluse alla tema eruditsiooni ja analüütilisi võimeid. Saare ERR-i poolt kopeeritud Sirbi lugu „Edgar Savisaare pärandi kuulsusetu lõpp“ on üsna ülevaatlik ja nutikas, aga mulle isiklikult meeldis kõige rohkem see, kuidas härra Saar võtab kokku Savisaare üsna inetut, alatut ja argpükslikku käitumist Moskvast dirigeeritud pronksiööde ajal. Siis esinesid paljud eestlastest keskerakondlased vene meedias, tõotades kaitsta oma rinnaga pronkssõdurit. Ma ei mäleta, kui rinnakas on näiteks Evelyn Sepp, kuid tema kirglikku esinemist mainisin tollal ka Vikerraadio nädalakommentaaris. Nii kohutav ässitajate kamp oligi keskerakond koos oma meediaga, notšnoi dozori võrdne partrner.
„Savisaare loodud erakond ja tema aetud poliitika olid väga peenelt tasakaalustatud ja samal ajal tasakaalust väljas. Ühest küljest ei teinud ta ühtegi liigutust, mille tõttu oleksid kohalikud venelased võinud teda hakata kahtlustama nende huvide reetmises. Kui tuletame meelde kas või 2007. aastat, mil venelased linna rüüstasid, siis oli linnapea Savisaar kadunud ega proovinud kordagi oma valijaid maha rahustada. Ta ei läinud aga ka koos mässajatega barrikaadidele, kus märulipolitsei oleks võinud tal näiteks silma siniseks lüüa, vaid hoidus ettenägelikult varju,“ kirjutab Jüri Saar.
Savisaare sinikaid nägid ilmselt ainult tema rohkearvulised rahva taskust kinnimakstud noored näitsikud. Sest need sinikas asusid keskerakonna jumala ja juhi tagumikul, kuna ta käis pidevalt Moskvas vene verejanulise kiriku uusehitiste ja muude jälkide asjade jaoks raha lunimas, tihtipeale saades raha asemel jalaga p…e. Eriti praeguse FSB välikassa ehk „obšaki“ hoidjalt Jakuninilt, kelle saabas oli sama massiivne, nagu tema kirvenägugi.
„Pärast edutut mässu ilmus ta (Savisaar) kohe välja ja hädaldas koos omadega: “Mille eest te neid inimesi peksite?” Sellele lisandusid etteheited venelaste tegelike probleemide lahendamata jätmise eest. Meelsus oli sellega ühetähenduslikult näidatud ja edasine poliitiline toetus tagatud,“ kirjutab Jüri Saar.
Ja nii oligi: vennastuti dozoorlastega, anti palju tallinlaste raha „vene maailma“ rakukestele, raisati miljoneid eestivaenulikule propagandale ja ässitustööle Kremli kanalites ja Savisaare meediaimpeeriumides, rahastati eestivaenulike kremlimeelsete politoloogide „konverentse“, tehti täiesti kriminaalsetest märatsevatest putinistidest Tallinna aukodanikud, anti kodakondsus Toomile, elati Jedinaja Rossijaga sõlmitud salapakti järgi, venestati Tallinna linna, loodi mingeid Moskva puiesteid ja muid tiblaStraßesid.
Keskerakond on juba ammu muutunud „vene maailma“ kindlaks koostisosaks ja toeks. Eestlaste endi abil.
+ + + + + + +
Jätkub Eestit kurnav kuritegelik öko- ja rohehullus. Selleks oli ju spetsiaalselt määratud kohale piiratud ettekujutusvõimega kliimaksiminister, kes ei luba vähestel allesjäänud eestlastel enam põlevkivigi kaevandada ajal, kui suurriigid muudkui ostavad Venemaalt sohiteede kaudu gaasi ja naftat ning Hiina põletab fossiile mitte kahe, vaid kahekümne miljardi inimese vajadusnormi piires. Ja see, et me siin Eestis iseennast likvideerime, ei aita päästa Hollandit pealetungiva mere eest. Meie kadumist keegi ei märkagi, ja isegi kui märgatakse, siis järelhüüe oleks „No olid ikka idioodid“.
Aga EPL nagu ta on avaldas loo „PÄEVA TEEMA / Roheekspert: Eesti ei tohi elektritootmist radikaalselt suurendada. Risti vastupidi!“
Loo sisu vastab pealkirjale. See on ikka selline ökodemagoogia, et hakkaks naerma, kui asi ei oleks tõesti sant. Ja ma kohe selgitan, miks.
„Energiatõhususe mõiste asemel tuleks üha enam rääkida energiapiisavusest. See tähendab tasakaalu ühiskonna vajaduste ja keskkonna taluvuspiiride vahel, et kõigil oleks piisavalt energiat, et rahuldada oma baasvajadusi, kuid samas ei koormaks me liigse tarbimisega looduskeskkonda, kirjutab „Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert“ Laura Vilbiks.
Pildilt vaatab Yana Toomi sarnaseks punapeaks end värvinud pikajuukseline naine. Loodusel oleks oluliselt kergem, kui sellised oma juukseid ränga ainega ei värviks – saab ju ilma, eks? Juuksed peaksid olema lühemad, sest nii pikkade pesemise peale kulub rohkem joogivett, onju? Ja milleks silmi ja kulmusid värvida – kõige selle meikapi peale kulub energiat ja ressursse! Ja kahtlustan, et see naine kasutab ka spetsiifilisi hügieenitarbeid.
Lugupeetud „ekspert“, korduvkasutage marlet ja suvel värskeid kobrulehti. Ja olge palun WC paberiga säästlikum, ega ideaalset puhtust ei peagi saavutama ajal, kui Aafrikas aastaid põlevad tuhanded prügimäed.
Siin tahaks osutada asjaolule, et selles Eestimaa Looduse Fondis töötab ikka kenake hulk inimesi, üksnes Lotmaneid on kaks ELFi inimesed — Eestimaa Looduse Fond (elfond.ee)
Kõik te tarbite oma kontoris „Rohelised sarved ja sõrad“ elektrit ja vett – kohvimasinad, küte, kompuutrid, valgustus, internet, mobiilid jne. Äkki tõmbaksite natuke koomale, sest iga päev just teie tegevuse tagajärjel jääb koorumata viisteist kuni kaheksateist niiluse krokodilli. Ja muidugi need teie autod ja palgad, millest tavaline rohelist elu elav ja tööd rügav maapere unistadagi ei julge. Muudkui lendate konverentsidele – kas te teate, kui palju saasteaineid paiskab välja reaktiivlennuk? Greta Thunberg ka tarbib fossiilkütust rohkem, kui kümme tuhat hindut.
Vastavalt inforegistri andmetele oli Eestimaa Looduse Fondi 2023. aasta II kvartali käive 426958 eurot, töötajaid 36 keskmise brutopalgaga 1540 eurot. Igasugused rendi- ja tegevuskulud on muljetavaldavad.
Ehk kurnate loodust, nagu kõik teisedki. Ei tooda mitte midagi, sogate vett ja tahate eestlased tagasi koobastesse ajada.
Mõelge sellele ja las seda teie tööd teeb Kristen Michal. Muidu tekkib ju küsimus, kas ei koondaks siis teda koos kogu tema seltskonna ja sooneutraalsete peldikutega. Tehku põõsa alla, mis vastab täielikult rohelise pealinna ökopoliitikale – ja põõsas kasvab tasuta väetise rammu peal, ja keskkonnal kergem.
Ja üleüldse, sööge putukaid ja minge kuu peale.
Ivan Makarov
