Reformierakonna röövlibande laastava majanduspoliitika tagajärjel võib Eestist saada Euroopa kõrgeimate toiduhindadega riik

Kaja Kallase juhitud Reformierakonna valitsuse otsuse tulemusel tõuseb 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksumäär 20%-st 22%-ni.

Kaubamaja juhatuse liige Erkki Laugus sõnas maksumuudatuse kohta Ärilehele.: „On tõenäoline, et Eestist saab Euroopa kõrgeimate toiduainehindadega riik. Kui arvestada tarbija ostujõudu, siis ilmselt nii ka läheb. Hea töö, Eesti vabariigi valitsus!“

Hinnad tõusevad ja inflatsioon suureneb, ettevõtete jätkusuutlikkus, investeerimisvõime ja käive vähenevad, tõdes Laugus. Tema väitel hakkab mõju olema kindlasti suurem kui otseselt maksu tõusmisel 20%-st 22%-ni.

„Kaotavad nii ettevõtted, tarbijad kui ka riik tervikuna. Selle kohutavalt halva ja läbimõtlemata tehtud otsuse pikaajaliselt negatiivset mõju saame kõik kahjuks üsna valusalt tundma,“ sõnas Laugus.

Käibemaks on regressiivne maks, mis tähendab, et hoolimata maksu ühesugusest määrast maksustatakse vaesemaid suhteliselt rohkem kui jõukaid.

Seevastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna majanduspoliitika näeb ette toiduainete ja ravimite käibemaksu vähendamist praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile.

EKRE fraktsiooni aseesimehe Siim Pohlaku sõnul toetaks käibemaksu langetamine inimeste toimetulekut, teeks toidukaubad ja ravimid kättesaadavamaks ning parandaks elanikkonna tervist ja elukvaliteeti.

„Riik peab inimestele appi tulema. Eestis vaesuvad inimesed Euroopa kiireimas tempos, inflatsioon püstitab taasiseseisvumisaja rekordeid, kodulaenumaksed tõusevad, ettevõtted pankrotistuvad ja inimesed jäävad tööta. Üüratute energiahindade tõttu töötab ka suur osa Eesti toiduainetööstusest ellujäämise piiril,“ ütles Pohlak.

Pohlak osutab, et Eesti on juba praegu üks neljast kõige kõrgema toiduainete käibemaksuga riigist Euroopa Liidus.
„Sarnaselt Eestile rakendatakse 20% käibemaksumäära toiduainetele Bulgaarias, Leedus on standardmäär 21% ja Taanis 25%. Enamikus EL-i liikmesriikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaksu, mis jääb sõltuvalt riigist ja tootegrupist vahemikku 0-15%. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu- ja köögiviljadele viieprotsendiline käibemaks,“ ütles Pohlak, lisades, et ravimite käibemaksu on viimastel aastatel langetanud näiteks Island, Kreeka, Tšehhi ja Sloveenia.

„Käibemaksulangetus 20 protsendilt 5 protsendile leevendaks karmi hinnatõusu, tõstaks Eesti toidujulgeolekut ja parandaks kodumaise majanduse konkurentsivõimet. Kvaliteetne toit ja ravimid muutuksid sadadele tuhandete inimestele kättesaadavamaks.“