20.09.2023
See hale kamp ei suuda isegi toimivat eelarvet kokku kirjutada.
Eelarves on tulude poolel tühi rida 400 miljoni väärtuses. See on summa, mis tulude poolele peaks laekuma. Aga selget katet sellele tulureale ei ole. Koalitsiooni plaan on nüüd algatada nn. ühiskondlik maksudebatt, et leida sellele tulureale kate.
Kaks mõtet.
Esiteks ei ole koalitsioonil isegi mitte mõtteis see arusaamatu ja sisustamata tulurida eelarvest kustutada. Seda on ka raske teha, kui oled selle õhu eelarvesse oma käega ise kirjutanud. Tulu 400 miljoni väärtuses lihtsalt peab nüüd tulema, kuigi jäetakse muljet, et pole teada, kust need sajad miljonid leitakse. Ma ei mäleta, et riigi eelarvet oleks varem selliselt kokku kirjutatud – jäetud sinna plusspoolele tühjus, millel pole katet.
Tegelikult on see kõik hämamine, vale. Koalitsioonil on vastus sellele küsimusele, kust see raha saada, täiesti olemas. Selge on, et kate sellele tühjusele eelarves saab tulla üksnes meie ettevõtete ja inimeste makstavatest maksudest. Taevast ju raha alla ei saja.
Teiseks näib mulle, et valitsus üritab sellise nn. ühiskondliku maksudebatiga varjata oma suutmatust ja oskamatust olla aus – teha adekvaatne aastaeelarve. Et kõik oleks pealtnäha eelarvega ilus ja ümmargune, tuli sinna 400 miljoni eest õhku juurde kirjutada, et jääks võimalus kehtestada uusi makse.
Kui selline debatt tõesti toimuks ja inimesed ise ütleksid, millise maksu abil see raha nende taskust ära võtta, siis saab koalitsioon siira näoga seletada, et nemad seda uut maksu 400 miljoni katteks niiväga ei tahtnudki – seda tahtis rahvas ise! Nemad koalitsioonis vaid täitsid rahva tahet, olid rahva teenrid, tulid rahvale vastu ja aitasid rahval rahva enda soovil oma rahast lahti saada.
Sisuliselt seisame silmitsi paratamatusega – kui auk eelarvesse juba kirjutati, siis see puudujääk tulude poolel tuleb ka täita. On selge, et seda saavad teha vaid ettevõtjad ja rahvas oma makstavate maksudega. Mingit debatti selle üle vaja polegi.
On aga suur vahe vahel, kas rahvas teeb selle uue maksu kehtestamise iseenda kallal ise, oma kätega, või tehakse seda valitsuse sunniga. Loomulikult on ilusam, kui seda teeb endale rahvas ise – valitsus jääb siis näiliselt puhtaks ja süüta. Valitsust ei saa keegi süüdistada. Küll saab aga öelda: “Te ise tahtsite!”
See nn. mõttetu maksudebatt on antud juhul suitsukate oma saamatuse õigustuseks. Seletus on aga otse lapsik: “Oi-oi – eelarves on auk! No kes oleks võinud arvata, et eelarves on suur auk! Me peame selle nüüd täitma! Teie ise öelge, kuidas me seda teeme!”
100% demagoogia ja vale. Nad ju olid ise need, kes selle augu tekitasid. Ja nad teavad hästi, milleks see vajalik on. Ikka meile uute maksude kehtestamiseks. Selleks oligi seda teadlikult planeeritud hädaolukorda eelarvega vaja.
Kokkuvõtteks: kui selline puudujääk eelarvesse juba planeeriti, siis vaid selleks, et see puudujääk täita. On üheselt selge, et see raha meilt ka maksudega ära võetakse. Praegu püütakse sellele oma võimetusele majandada selle nn. maksudebatiga leida ilusat õigustust, kleepida juurde rahva enda tahet, mis valitsuse uue maksu kehtesamisel süüta jätaks.
Harri Kingo