See, et maksukoormuselt olevat Eesti EL-i keskmiste hulgas ja et maagilise heaoluühiskonnani jõudmiseks tuleks makse tõsta, on demagoogia

Sotsiaalmeedias on palju tähelepanu äratanud Jaak Pillesaare postitus, mis puudutab Eesti maksukoormust, ja kuivõrd autor on ise pöördunud poliitikute poole sooviga olukorda arvesse võtta, vahendab portaal Uued Uudised postituse muutmata kujul ja täielikult.

“Tee, kuhu Eesti läheb, on meile kõigile oluline, seega palun lugeda/vaadata allolevat. Käesolevas maksudebatis on käibefraas, et maksukoormuselt on Eesti EU keskmiste hulgas ja et maagilise heaoluühiskonnani jõudmiseks tuleks makse tõsta. Suuremat demagoogiat ja valet on raske otsida.

Küsimus on selles, et mitte ükski maksukoormuse uuring ei võta ega suudagi võtta arvesse tuhandeid erinevaid erandeid, mida erinevad riigid oma kodanikele ja ettevõtetele teevad.

Ainus õige maksukoormuse number on see, mida kodanikud riigile reaalse raha kujul loovutavad. Sest seda numbrit saab tõesti täpselt mõõta, lüües kokku riigikassade kontodele maanduvad maksude laekumised. Ja selle numbri võrdlusgraafikud ülejäänud OECD riikidega on allpool. Nagu näha, on need Eesti kodaniku seisukohast masendavad.

Eesti Vabariik koormab oma kodanikke praktiliselt kõige kõrgemalt OECD-s, vastavalt on meil siis auhinnaline (ja õudustäratav) kolmas koht. Aasta enne seda oli neljas.

Hea koalitsioon – viimane aeg on alustada Riigireformi ja monopoolse riigisektori efektiivistamisega, mitte arutada järjekordseid maksutõuse kodanikele/ettevõtetele.

Üks tugev kokkuhoiu koht on Arenguseire Keskuse poolt analüüsitav personaalne riik, kus toetusi jagatakse mitte helikopterimeetodil valimatult kõigile, vaid ainult neile, kes seda tõesti hädasti vajavad – töövõimetud kodanikud.

Teine kokkuhoiukoht on see, mida kunagine Maksuameti juht Marek Helm tegi – lihtsalt vähendas 20% töökohti ja mitte midagi ei juhtunud. Vastupidi, maksulaekumine paranes. Võib üsna kindel olla, et sama kehtib mistahes ametkonna ja ministeeriumi kohta.

Kolmas selge kokkuhoiukoht on riigiteenuste revisjon – suur osa neist ei ole hädavajalikud. Ning enamikku hädavajalikest saab pakkuda eksportiv ja maksuraha genereeriv erasektor, mitte maksuraha kulutav ja mitte midagi eksportiv riigisektor.

Poliitikud, võtke ennast palun kokku, et teha ära riigireform. See on riigimehelik/naiselik käitumine, millega ajalukku minna.”

Allikas: sotsiaalmeedia

OECD link