EKRE liitus petitsiooniga, mis kutsub Euroopa Liitu üles vähendama drastilisi erinevusi liikmesriikide elatustasemes

Eesti Konservatiivne Erakond (EKRE) liitus Ida- ja Kesk-Euroopa parempoolsete erakondade ja mõttekodade algatatud petitsiooniga, mis kutsub Euroopa Liitu üles vähendama drastilisi erinevusi liikmesriikide elatustasemes, et pidurdama tööjõu väljavoolu Kesk ja Ida-Euroopast.

Täna Budapestis kirjutasid ühisdeklaratsioonile alla kaheksa riigi – Eesti, Läti, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia – esindajad. Lätist on esindatud valitsuspartei Rahvuslik Ühendus (Nacionālā apvienība), Poolast opositsioonipartei Kukiz’15 ning Ungarist Jobbik.

EKRE poolt deklaratsioonile alla kirjutanud Jaak Madisoni sõnul räägivad Euroopa Liidu poliitikud pidevalt solidaarsusest ja võrdsusest, kuid seda tehakse tavaliselt siis, kui on vaja lükata vanade riikide probleemid uute kaela.

„Deklaratsiooniga tahame ühiselt juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Liit tegeleb küll igapäevaselt rändekriisiga, kuid tähelepanuta on jäänud emigratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ning tööjõu väljavool meie regioonist,“ ütles Madison.

Deklaratsioon tekst sedastab, et meie rahvastele tähendab väljaränne demograafilist kadu, tohutut sotsiaalkindlustuse riski, kasvavat tööjõupuudust, ohjamatut sissetulekute kaotust, inimressurssi investeeritud maksuraha kahanemist ja sotsiaalseid tragöödiaid lahuselavate perede, vanematest lahutatud laste ja ilma vanavanemateta üleskasvavate lastelaste näol.

„Lääne liikmesriikidesse sisse toodud odav tööjõud tähendab aga meie jaoks rahvuslikku tragöödiat ning lõppude lõppuks jäävad kaotajaks mõlemad pooled, kuna Idapoolse regiooni sotsiaalse struktuuri kokkukukkumine võib hävitada kogu Euroopa unelma. Just seetõttu peame leidma lahenduse,“ seisab deklaratsioonis.

„Meie sooviks on raamistik, milles meil on võimalik edukalt areneda, juurutada positiivset edenemist, milles saavad kasvada tugevad rahvuslikud ettevõtted ja mille raames teostub Euroopa Palgaliit. Selle eesmärgi saavutamiseks peab saama põhimõte „Võrdse töö eest võrdne palk!“ EL-i üheks põhivabaduseks, ja seda mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas.“

Madisoni sõnul on kavas koguda deklaratsoonile Euroopas miljon allkirja ning anda petitsioon rahvaalgatuse korras üle Euroopa Parlamendile. Eestist on kavas koguda vähemalt 4500 allkirja.

Uued Uudised avaldavad deklaratsiooni täistmahus:

DEKLARATSIOON

Võrdse töö eest võrdne palk!

Meid seob ühte ühine saatus. 20. sajandil sai Kesk- ja Ida-Euroopa palju kannatada. Teise maailmasõja ajal muutusid meie kodumaad suurvõimude kokkupõrgete lahinguväljaks, mis põhjustas meie rahvastele karme kannatusi. 20. sajandi teise poole elasime me raudse eesriide taga, kommunistliku poole peal. Kui külma sõja lõppedes avanes uks integratsiooniks Euroopasse, lootsid meie rahvad leida pärast nii mitmeid kannatustega koormatud sajandeid õigusega välja teenitud rahuliku ja õitsva elu. Paraku ei toonud Euroopa Liiduga ühinemine meile aga sellist materiaalset ja majanduslikku kindlustatust, nagu ootasid meie inimesed.

Meie regiooni ühiseks tragöödiaks on väljaränne, mis puudutab peamiselt meie noori ja mis on suuresti tingitud EL-i Lääne- ja Idapoolsete liikmesriikide vahelisest palgalõhest. EL-i ühisturg on küll ühtlustanud üle Euroopa tarbijahinnad, kuid palgaerinevused, ja sellest johtuvalt ka elatustase, on püsinud muutumatuna. Meie, Ida-Euroopa liikmesriigid, peame vaatama abitult pealt, kuidas lahkuvad meie parimad inimesed.

Erinevates kanalites toimuvad igapäevaselt debatid sisserände üle Euroopa Liitu, samal ajal kui tähelepanuta jääb emigratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ja tööjõu väljavool meie regioonist, ehkki inimhulgad, keda see puudutab, ja sellest tulenevad probleemid, on täpselt sama suured ning tõsised. Meie rahvastele tähendab väljaränne demograafilist kadu, tohutut sotsiaalkindlustuse riski, kasvavat tööjõupuudust, ohjamatut sissetulekute kaotust, inimressurssi investeeritud maksuraha kahanemist ja sotsiaalseid tragöödiaid lahuselavate perede, vanematest lahutatud laste ja ilma vanavanemateta üleskasvavate lastelaste näol.

Tegemist on traagilise olukorraga. Sama traagiline on aga ka olukorra mahavaikimine. Probleemi lahendamiseks puudub igasugune strateegia, puuduvad konstruktiivsed debatid või avalikud diskussioonid. Euroopa Liidu liidrid pööravad pilgu kõrvale. Lääne liikmesriikidesse sisse toodud odav tööjõud tähendab aga meie jaoks rahvuslikku tragöödiat ning lõppude lõppuks jäävad kaotajaks mõlemad pooled, kuna Idapoolse regiooni sotsiaalse struktuuri kokkukukkumine võib hävitada kogu Euroopa unelma. Just seetõttu peame leidma lahenduse.

Meie, deklaratsioonile allakirjutanud, andes endale igati aru oma ajaloolisest vastutusest, tunneme, kuidas aeg sunnib peale, me näeme, kui keerulises olukorras on meie rahvad ja me otsustasime ühendada jõud ning teha lõpu vaikimisele, tühjadele juttudele ja probleemi pinnapealsele käsitlemisele. Meie sooviks on õiglane ja turvaline Euroopa! Ühesugune nii Läänes kui ka Idas. Loomulikult mõistame, et tegemist on keerulise teemaga, millele ei leidu lahendust üleöö. Kuid meil ei ole teist võimalust, me peame seadma eesmärgid siin ja praegu, sest käes on sõna otsese mõttes viimane minut.

Ehkki Euroopa Palgaliidu initsiatiiv defineerib meie regiooni positsiooni eelkõige töötajate vaatenurgast, oleme ühtlasi seisukohal, et seatud eesmärkide saavutamine on võimalik vaid juhul, kui Idapoolsetel riikidel saab olema võimalus anda palju paremat majandustoodangut kohalike konkurentsivõimeliste ettevõtete abiga, kes ühtlasi on võimelised maksma jätkuvalt konkurentsivõimelisi palku. Seega on Euroopa Palgaliidu initsiatiivi taga palju rohkem kui ainult palgad. Palgaliit kutsub üles looma uut, õiglast ja turvalist Euroopa Liitu. Meie regioon ja meie rahvad ei palu almust. Meie sooviks on raamistik, milles meil on võimalik edukalt areneda, juurutada positiivset edenemist, milles saavad kasvada tugevad rahvuslikud ettevõtted ja mille raames teostub Euroopa Palgaliit. Selle eesmärgi saavutamiseks peab saama põhimõte „Võrdse töö eest võrdne palk!“ EL-i üheks põhivabaduseks, ja seda mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. See ongi meie initsiatiivi eesmärk.

Meie, selle dokumendi allkirjastanud, teame, et meid ühendab ühine ajalugu. Täna pühendume me aga ka ühisele tulevikule. 20. sajand tõi meie rahvastele vaeva ja kannatust. 21. sajandil soovime ühendada otsustavalt oma jõud ja panna aluse sellele, et meie kõigi jaoks valitseks rahu, õiglus, turvalisus ja jõukus.

14. märts 2017, Budapest

JAAK MADISON, Eesti
AGRIS PURVIŅŠ, Läti
PAWEŁ GAWLUK, Poola
PÉTER PALLÉR, Slovakkia
MÁRTON GYÖNGYÖSI, Ungari
DRAGOȘ TÎRNOVEANU, Rumeenia
MIKHAIL PETROV, Bulgaaria
FRANO ČIRKO, Horvaatia