Helsingin Sanomat teatas täna (03.10.2023), et Euroopa komisjon survestab endiselt Soomet täiendama oma kriminaalseadustikku.
ELi liikmesmaad on 2008. aastal vastu võtnud raamotsuse, mille kohaselt liikmesmaadel tuleb oma seadustes määrata karistused avaliku ässitamise eest vägivallale või vihaõhutamise eest, mille objektiks on inimrühmad või nende liikmed oma rassi, nahavärvi, usutunnistuse või rahvusliku päritolu tõttu. Peale selle tuleks keelata ka massimõrvade ja holokausti aktsepteerimine või nende tähtsuse vähendamine vihaõhutamise või vägivallale ässitemise eesmärgil.
Soome kriminaalseadustikus on paragrahv ässitamise eest inimrühma vastu. Selle põhjal on süüdi mõistetud mitu põlissoomlasest poliitikut. (Muuhulgas pidi Jussi Halla-aho selle paragrahvi alusel oma vanade blogikirjutiste eest 400 eurot trahvi maksma, kui oli läbi käinud kõik kohtuastmed kuni ülemkohtuni välja.) Praegune Orpo valitsus aga on augustis avaldanud võrdõiguslikkuskommünikee, kus muuhulgas holokausti eitamine kavatsetakse kriminaliseerida.
Euroopa komisjon on juba kaks aastat Soomele pinda käinud, kuna selle arvates ei ole kõnesoleva paragrahvi kehtivus piisavalt kattev. Kaks Helsingi ülikooli professorit on avaldanud arvamust, et Euroopa komisjon on esitanud õigustatud nõudmisi ja et kõnealuse paragrahvi kehtivuspiirkonda tuleks tõepoolest laiendada, ning et selle kehtivuse kitsendamine, nagu näiteks põlissoomlased on välja pakkunud, ei tohi mingil juhul kõne alla tulla. (Tuletan lugejale meelde, et sama ülikool omistas tänavu märtsis Greta Thunbergile audoktori tiitli.)
Rassismi ja võõraviha vastu võitlemine on tõsine asi. Kuulda on olnud juhtumeist näiteks Suurbritannias, kus mingi transuisiku poole viltu vaatamise eest või eksikombel väära isikulise asesõna kasutamise eest on inimesi kriminaalkorras vastutusele võetud. 2008. aasta raamotsuses on tegemist inimväärikuse ja inimõiguste au sees pidamisega, rõhutab üks kahest professorist.
Kui Euroopa komisjon Soome vastusega rahule ei jää, siis alustab see lepingurikkumismenetlust. Lõpuks võib asja arutamine Euroopa Liidu kohtusse välja jõuda.
Orpo valitsuse justiitsminister on Põlissoomlaste 1. aseesimees Leena Meri. Tema arvates ei haiguta Soome kriminaalseadustikus selliseid auke, nagu Eurokomisjon väidab.
„Arutame parajasti edasist tegevusplaani ja mõtleme läbi uut vastust Euroopa komisjonile,“ vastas minister Meri Helsingin Sanomate küsimusele.
Allikas: Helsingin Sanomat 03.10.2023.
Paul Oja