29. septembril refereeris portaal Uued Uudised BNSi uudist sellest, kuidas Baltimaade ja Poola kalurid Palangas piketeerivad, protestiks Euroopa Komisjoni plaanide vastu vähendada 2024. aastal kilu- ja räimepüügikvoote Läänemeres. Ma tahtsin sellest asjast natuke täpsemalt teada saada ja küsisin „targalt mehelt lauanurgal“ – Googlelt.
Söötsin sisse nii mitmekesiseid märksõnu antud teema ümber kui mu leidlikkus vähegi lubas. Ainsa tulemusena juhatas Google mind – Uute Uudiste eespoolmainitud artikli juurde, kus BNSi uudist refereeriti. Üks teade oli veel. „Eesti kalurid saavutasid Euroopa Komisjonilt soodsad püügimahud“ – nii teatas Postimees aasta tagasi, 16.10.2022. Aga tänasest seisust mitte üks sõna.
Soome meedias on olukord teine. Yleisradio uudisteportaal hoiatas 1. septembril: ”Koko rannikon kalastus ja monien perinneruokien traditio kärsisi”, ehk kalastajate ühingu väitel kannataks kogu rannavete kalapüük ja paljude pärimustoitude traditsioonid, kui Euroopa Komisjoni (EK) ettepanek sellisena teostuks.
Suomen Kuvalehti nr. 39 on 29. septembril avaldanud artikli Räimevõitlus (Kamppailu silakasta) – põhjaliku ülevaate EK plaanidest ja nende võimalikust mõjust Soome elule.
Eelmisel aastal püüdsid Soome kalurid 68 tuhat tonni räime. Sellest 3% läks inimeste toiduks, ülejäänust tehti kalajahu ja karusloomasööta. Eelmine, Sanna Marini valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse, mille põhjal maa- ja metsaministeerium töötas välja kodumaise kala tarbimise edendamise programmi. Petteri Orpo valitsus on otsustanud jätkata selle programmi toetamist.
2023. aasta augustis tuli EK välja kavaga räimepüük Soomes tervenisti ära keelata. Paati tohib jätta ainult need räimed, mis kogemata kilupüügivõrkudesse satuvad. See plaan oli kõigi jaoks täielik üllatus. Kutseliste kalurite liit nimetas seda katastroofiliseks. Teostudes tähendaks see lõppu suurele osale Soome kommertskalapüügist. Ka arvukad kalatöötlejad kaotaksid töö.
Ülemaailmsel looduskaitsefondil WWF on olemas Soome osakond ja koduleht internetis. Rohelise mõttelaadi eestvedajana lööb see oma trummi. 28. septembril on WWF-i aktiivne ajakirjanik Heidi Volotinen selle kodulehel avaldanud uudise, kus esitleb Soome WWF-i regulaarse üllitise Kalastusjuht (Kalaopas) uut väljaannet ja tsiteerib organisatsiooni looduskaitseasjatundjat Matti Ovaskat, kes EK otsuseprojekti igati toetab ja selle poolt argumenteerida püüab. Volotinen ise teatab kindla tõsiasjana, et „Läänemere peabasseini ja Soome lahe räimepopulatsioon on vähenenud alla kriitilise taseme. /…/ See tähendab, et selle kasutamist tuleks täielikult vältida.“
Ka EK on Brüsselis teada saanud, et Põhjalahe räimepopulatsiooni arvukus on langenud alla jätkusuutliku, ja kui püüki ei piirata, langeks see veelgi.
Suomen Kuvalehti näitab, et tegelik olukord on siiski mõnevõrra teistsugune. Ala pikaaegsete uurijate arvates toetub räimepüügikeeld vananenud infole. Turku ülikoolis on Ahvenamaa merepiirkonna uurimiskeskus. Seal töötab kalabioloogia dotsent Marjut Rajasilta, kes on räimede elu uurinud 40 aastat. Rajasilta leiab, et viimaste aastate jooksul on hinnangud räimepopulatsiooni suurusest ja arengust vaheldunud üsna suures ulatuses. Iga hinnang kirjeldab tavaliselt mingi räimekooskonna seisundit mingis kindlas piirkonnas. Kalade rännet see näiteks üldse ei arvesta. Ka uuringute usaldusväärsust kinnitav võrdlusmetoodika puudub. Rajasilta järeldab, et mingi ühe uuringu alusel ei tohiks EK mingil juhul nii kaalukaid otsuseid teha.
On veel olemas Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (ICES). Ka see organisatsioon leiab, et EK on oma järeldustega puusse pannud. ICES-i arvates võiks räimekvooti alandada 20-40%. Seni on EK ICES-i soovitusi kuulda võtnud.
WWF aga põristab oma trummi edasi. 29. septembril esitati Eduskunna suure komisjoni istungil komisjonile Soome WWF-i kirjalik seisukohavõtt, kus räimede kohta on öeldud: „WWF soovitab kalastuskvootide kehtestamist [Euroopa] Komisjoni projekti kohaselt võimalikult väikestena, et kindlustada räimepopulatsiooni kiire toibumine. Eriti peabasseini ja Soome lahe regulatsioonipiirkonna räimepopulatsiooni olukord ja toibumisprognoosid eeldavad Läänemere kalavarude aastatepikkusele hooldeplaanile vastavalt sihtkalastuse katkestamist.“
Lõplik otsus kalapüügikvootide kohta on plaanis lukku lüüa oktoobri lõpus. Peaminister Orpo (kok.) ütles Euroopa foorumil 1. septembril, et lõhe ja räime varude jätkumise eest tuleb muidugi hoolt kanda, kuid seda ei saa teha nii, et Soome kalastuskvoot nullile tõmmatakse. Maa- ja metsaminister Sari Essayah (krist. dem.) lubas pidada vajadusel pingelisi läbirääkimisi kõigi läänemeremaadega, keda EK kvoodiplaanid puudutavad.
Euroliidu plaanitsetav püügikeeld Euroopa kalameestele jätaks vene kaluritele üsna vaba mänguruumi. Päris käesoleva kirjatüki alguses mainitud Uute Uudiste loos tsiteerib BNS Kalurite ja kalatöötlejate liidu Baltijos Žvejos juhi Algirdas Aušra arvamust: „Sellest otsusest saavad peamiselt kasu ainult Läänemerel kalastavad Vene kalurid, sest Venemaale ei kehti EL-i Läänemere kvoodid.“
Küll tahaks teada Eesti kalameeste arvamusi ja argumente EK kavatsuste kohta. Hea oleks ka aimu saada, kuidas Eesti valitsuse esindajad kalameeste huvide eest Brüsselis seista kavatsevad. Paraku. Kus ülelahe naaberrahva meedia järjekordse Brüsselist rahvusriigile lähtuva ohu ees avalikkuses häirekella lööb, seal on Eesti uudistoimetused, arvamusliidrid ja suunamudijad vakka nagu – sellesama naaberrahva tabava ütlemise järgi – nagu kusi sukas.
Ega siis Brüsseli püha eurolehma kohta midagi pahasti öelda tohi.
Paul Oja, Uued Uudised Soomest