Hiljuti avaldas Kesknädal artikli Toompea Haridusseminari kohtumisest peaministriga, kus arutati meetmeid rahvastikukriisist ülesaamiseks.
Teema on olulisim kõigist, mida valitsus eales on arutanud. Selle kinnituseks: eestlaste arv Eestis kahaneb Statistikaameti andmeil paari tuhande inimese kaupa aastas ja oli möödunud aastal 905 tuhat. Eestlaste suremus on ületanud sündimust viieteist aasta jooksul. Siis oli mõned aastad vahekord paigas, ent nüüd ületab suremus jällegi sündimust. Kirjutasin, et just tänu Jüri ja Rein Ratase eeltööle Riigikogus jõuti sügiseses koalitsioonileppes rahvastikukriisi tunnistamiseni.
On mõistetav, et kohtumisel arutatud ettepanekud jõuaksid inimesteni, sest meetmete väljatöötamine õnnestub vaid rahva osalusel, kes soovivad säilitada oma riiki. Saatsin artikli kümnekonnale väljaandele, sealhulgas Postimehele, Maalehele ja Õpetajate Lehele. Ei saatnud Õhtulehele ja ka Urmo Soonvaldi juhitud väljaannetele, kes on spetsialiseerunud eeskätt kintsuilu kiitmisele. Vältisin Sirpi, sest demograafia ei ole teatritegemine. Üllatusena keeldusid kolm tõsist väljaannet avaldamast, refereerimast või isegi kritiseerimast kohtumist. Nagu polekski väljaanded Eesti meedia emalt Marju Lauristinilt või tema õpilastelt õpetust saanud! Aga vaatame nüüd, millega põhjendati:
Anneli Ammas, Postimehe uuriva toimetuse reporter: “Peaminister kohtub paljude inimestega ja ikka olulistel teemadel, kuid ajaleht ei ole see koht, kus kõigist peaministri kohtumisest põhjalikke ülevaateid avaldada. Õigemini ajalehed neid ei avaldagi, vaid valitsuse kommunikatsiooniosakond (kui peab vajalikuks).” Pange tähele – uuriva toimetuse reporter ei söandanud artiklile sisse sõita, aga rahva hääbumisega teda juba ei hirmuta.
Õpetajate Lehe peatoimetaja Heiki Raudla: “… meie väljaanne kajastab ennekõike haridusvaldkonna päevakajalisi teemasid ajakirjanduslikus käsitluslaadis – uudised, olemuslood (sh isikulood), intervjuud, reportaažid ja arvamused. Seega puudub meie väljaandes rubriik, kus avaldada memorandumeid ja protokolle kohtumistest ja toimunud üritustest. Samuti tuleb mul kahetsusega tunnistada, et teie poolt pakutud kirjatükk jääb meile teemakäsitluselt liiga abstraktseks ja on vähese uudisväärtusega. Pange tähele – probleemartikli mõiste on peatoimetajale võõras, kuigi Eesti tähtsaimat probleemi, mis on viinud kümnete kui mitte sadade koolide sulgemisele, ettekavatsetult ei käsitleta.
Maalehe peatoimetaja Andres Eilart konkreetset artiklit ei avaldanud, vaid ahvatles hoopis teist kirjutama: “Oluline teema! Kas võiksime aga mõelda hoopis sedapidi, et selle ühe kohtumise põhjalt hoopis konkreetsemaks minna? Kas teil oleks oleks andmeid ja huvi analüüsida, mida elu maal õieti tähendab – mis on aastal 2017 maapiirkond, kuidas on toimunud rahvaste liikumine, milline elujõud on maal säilinud? “ Pange tähele – väga viisakas viis keeldumiseks. Soovitasin pöörduda minust kompetentsema isiku, Jaan Leetsari poole, kes mulle hiljuti saatis sisuka artikli Maaelu ja -majanduse probleemid ja andsin meiliaadressi. Hiljem küsisin Leetsarilt, kas küsiti artiklit. Vastus oli – et, kahjuks mitte. Niipalju siis Eilarti huvist eestlaste elujõu vastu.
Peavoolumeedia pilootuuringu tulemused just eriti ei rõõmusta. Muidugi Anneli Ammas ei ole kogu Postimees, kus Eesti halvenevat demograafilist olukorda on viimasel ajal siiski käsitatud. Aasta tagasi süüdistas sama ajakirjanik Erki Savisaart vaieldavas plagiaadis, minnes ükskõikselt mööda Savisaare teksti sõnumist – depopulatsioonist Eestis. Kirjutada sellest, mis on jõukohane ja skandaalne – nii paistab olevat ajakirjanike kreedo. Kõige muserdavam on siiski riiklikult finantseeritava Õpetajate Lehe seisukoht: pole meie formaat! Võtsin kätte ja saatsin artikli kohtumisest peaministriga maavalitsuste kaudu otse koolidele. Pange tähele – maavalitsuste – kaudu. Seni, kuni nad veel on ja saab nende kaudu teavet jagada. Peale viimaste likvideerimist tuleb info jagamiseks digiajastul võtta kepp kätte ja koolid jalgsi läbi käia! Tulevikus ei aita ka Rail Baltic. Viimane tuiskab kuskil peatumata otse Euroopa piirile, küll aga võimaldab see ilmselt iibe pärast muret tundmata siia hõlpsamini asenduselanikkonda transportida.
Jaak Uibu D.Sc., Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant