Toimetus sai põhjaliku arvamuskirja eesti telekanalite töö kvaliteedist:
“Küsin teilt, mida arvate ETV diktor Margus Saarest, kes oma reedeõhtustesse saadetesse kutsub paadunud ja vastiku refi Raul Rebase? Ma pean Saarest muidu lugu.
Eks temagi peab laveerima, et oma olemasolu õigustada. Aga teie tähelepanu tahan juhtida hoopis teistele nn nähtustele ETV-s, eriti AK-s. Juba aastaid on oma 90-aastase vanaeide häälega kuulaja ajusid komposteerinud keegi AK Pärnu korrespondent. No püha taevas, kas tõesti pole selle moori asemele kedagi teist panna? Teine pullimees samas on keegi Ida-Viru korrespondent, meesterahvas, kes venitab sõna- ja lauselõppe, et pealuust käib läbi. Aga minu jaoks kõige hullem on AK uudistes figureeriv Hanneli Rudi: öelge palun, missuguse keele intonatsiooni kasutab see inimene, eesti keel see küll pole. Tema lauselõppude häälelanguse -omapära- lõikab mõistust ning tekib mõte, kas me kuulame RR-u uudiseid või oleme mingite alaealiste õpilaste deklamatsioonide võistlusel. Kas korrektse keele kasutamine pole ETV-s prioriteet? Lp.Ivan, mida arvate teie sellest?
AK diktorite hulgas on ka üks kolge, kes ei suuda uudiste lugemise ajal ilma lauast kinni hoidmata püsti seista ja siis lösutab nii jalgu kooditades nagu oleks 500 grammi sees. Ja veel, see vennike arvab, et on suur spordi asjatundja: juhatab spordiuudised sisse omaarust ekspertliku märkusega ja siis mühatab peremehe kombel käega osutades: räägi lähemalt! Kelleks ta ennast peab, kas talle on antud erilised õigused!
Paar sõna ka nn Eesti nn Superstaaride otsinutest.
Selle nähtavasti igaveseks kinnitatud žürii koomikute hulgas kõrgub tornina keegi nn ETV muusikaikoon ja superasjatundja nii muusika, kirjanduse kui ka naiste alal. Ainult mul on alati neist vaestest superstaarikestest kahju, sest superkohtunik jõllitab nende laulmise ajal neid sellise kurja ilmega, et vaesekesed muutuvad hirmu pärast tolli võrra lühemaks. Ja kui sealt veel supervaimukusi ka tulema hakkab, siis vaene tilluke lauljahakatis ootab värisedes, missuguseid võrdlusi tema kohta tulema hakkab. Mõnikord oskab supermees ka veidi sõbralikum olla, nii et üks nn superstaar pobises, et vana hirmus polegi nii kole.
Teine žürii liige, soigujast lembelaulik, alustab oma kahtlase väärtusega tiraade tavaliselt sügavmõtteliste sõnadega: jah et… Eneseväljendamisega on tal ilmselt raskusi, oma hirmsast kolleegist jääb ta selles osas maha.
Kolmas žürii liige, malbe emmekene, on varasemaga võrreldes minu arvates sõbralikumaks muutunud ja lubab endale ka staarikeste kohta ka head öelda.
Lõpuks möödunud pühapäevasest saatest: ülejäänud nelja hulka saatsid kohtunikud ülimalt poliitkorrektselt ukrainlanna – muidugi, kelle siis veel, kuigi vähemalt üks eesti tüdruk oli temast kindlalt parem. Türklasest ma ei räägigi – selle hääletasid eesti plikad ja žürii kaugelt parimaks – välismaa maiguga mees ikka, ja tumeda jumega, just nagu eesti teismeliste lemmik, Viljandi armeenlane.
Aga ilma mingi hääletamiseta on selge, et parim laulja on nende hulgast 16-aastane tüdruk, kelle superkohtunik lubas ühes saates vägisi finaali vedada, nüüd aga ei olnud tal tüdruku kohta ühtegi head sõna, vaid tige jõllitamine.
Aga superstaarid ikkagi!”
Ülevaate autori nimi on UU toimetusel teada