Donalt Trumpi võitu USA presidendivalimistel on püütud näidata ohuna Ameerika ja kogu maailma majandusele.
Tegelikult on Trump lubanud alandada makse ja kaotada ettevõtjaid ahistavaid regulatsioone, seda eriti keskkonna vallas. Trumpi arvates ei ole praegune ettevõtluskeskkond piisavalt väikeettevõtteid soosiv ning ta kavatseb astuda samme lihtsustamaks ettevõtlusega alustamist. USA valitsus on suurendamas investeeringuid infrastruktuuri, mis kindlasti tuleb sealsele majandusele kasuks.
Nimetamist vääriksid ka Trumpi esimestel ametiaja päevadel saavutatud edusammud töökohtade loomisel. Väga lühikeste läbirääkimiste järel lepiti kokku suurte autotehaste tagasitoomine Mehhikost USA-sse. Rahvusvahelises kaubanduses on samuti olulisi muudatusi. Suur järsk samm USA-le oli talle kahjulikust Vaikse ookeani vabakaubandusleppest taganemine. Vabakaubandusleppe kõnelused Euroopa Liiduga lõpetati samuti kohe. Seega halvad uudised puudutavad ennekõike ettevõtteid väljaspool Ameerika Ühendriike. America first on endiselt jõus. Kõik see on ka peegeldunud jätkuvas aktsiahindade tõusus. Dow Jonesi tööstuskeskmine on tänaseks ületanud 21 000 punkti piiri.
Mida on Euroopas ikka niiväga kiita või sellele vastu panna? Kriitilisemad hääled kõnelevad kriisi jätkumisest, uue saabumisest või lausa kaotatud aastakümnest. Muidugi meenutab see meile kohe Ansipit, kes teab kõige paremini, millal on kriis, ja et just sellises kriisi ta tahabki elada.
Euroopa majanduse elavdamise ainus plaan näikse olevat raha juurdetrükkimine. See meenutab vägisi ühe eelmise liidu, Nõukogude Liidu, lõppu. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on tunnistanud, et ootab liikmesriikidelt mingisuguseidki meetmeid. Neid aga ei tule. Uudistest kuuleme vaid õnnetust Kreekast. Vohab MTÜ-majandus ning järjest enam raha suunatakse arengumaade abistamiseks. Ainuüksi Aafrika riikidele on Euroopa Liit, sealhulgas Eesti oma osalusega, eraldanud käesolevaks finantsperioodiks 31 miljardit eurot. Sellele lisandub 1,8 miljardit EL ühisest eelarvest ning 152 miljonit eurot liikmesriikide poolsest panusest. Kuna Euroopat ähvardab massiline põgenike vool Aafrikast, siis otsustas Euroopa Komisjon eralda 2017 aastaks veel 200 miljonit eurot Põhja-Aafrika projektide toetamiseks.
Vaatamata Saksamaa suhtelisele edukusele, ei ole Euroopa Liidu peamiselt rahatrükil baseeruvale majandusele loodetud hoogu sisse saadud, sest inimesed on endiselt ettevaatlikud ja tarbimisotsuseid lükatakse edasi. Samuti eelistavad suuremaid investeeringuid edasi lükata tootmisettevõtted. Ebakindluse tõttu jõuab juurdetrükitud raha aina rohkem kinnisvarasse ja aktsiatesse. Rootsi kinnisvaraturu elavnemist toidab lisaks veel migratsioonikriis, mille üle on tavainimesel raske rõõmustada. Raha juurdetrükkimist võib vaadelda kui selle varastamist raha omanike tagant. Euro ei ole kohe kindlasti enam eriti usaldusväärne valuuta säästude hoidmiseks. Kallinenud aktsiad on praegu väga suur peavalu investoritele. Dividenditulud jäävad heal juhul samaks ja seetõttu uute investeeringute tootlus väheneb.
Venemaa majandussanktsioonid nn euroopalike väärtuste kaitsmiseks pigistavad kõige valusamalt just Balti riike. Samal ajal on Venemaal puhkenud õide lausa põllumajandusbuum. Investeeritakse oma põllumajanduse ja toiduainetööstuse ülesehitamisse. Muuhulgas on venelased head kliendid Põhja-Saksamaa tõuloomaoksjonitel, soetades omale maailma parimat piimakarja. Seega saab sanktsioonide kestmisel Eesti tootjate jaoks Vene turule naasmine väga keerukas olema.
Hanno Karlson
FOTO: Reuters/Scanpix