25.10.2023
Evelin Poolamets
EKRE saadik Evelin Poolamets pidas täna Riigikogus kõne maksutõusude vastu, kus ütles, keskkonnatasusid ei tohiks kehtestada või suurendada üksnes fiskaalpoliitilistest vajadustest lähtudes, sest sellega võetakse ettevõtetelt motivatsioon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus esimesel lugemisel tagasi lükata.
Evelin Poolamets: „Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsanduse seaduse eelnõu seletuskirjas toodud põhjenduste analüüs näitab selgelt, et tegemist on eelkõige fiskaaleesmärkide täitmisele suunatud muudatustega.
Keskkonnatasude seaduse eelnõu puhul ei ole võimalik leida seost keskkonnaeesmärkidega. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega järgitud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja. Viidatud on eelnõu kiireloomulisusele, samas kui õiguskantsler on korduvalt selgitanud, et kiireloomuliseks saab pidada olukorda, kus ei ole nähtud ette vajadust seaduse muutmiseks, näiteks looduskatastroofid või pandeemia. Aga riigieelarvet ei saa pidada küll looduskatastroofiks ega pandeemiaks.
Keskkonnatasusid ei tohiks kehtestada või suurendada üksnes fiskaalpoliitilistest vajadustest lähtudes, sest sellega võetakse ettevõtetelt motivatsioon keskkonnainvesteeringute tegemiseks ja enda majandustegevuse keskkonnamõju vähendamiseks. Tasumäärad peavad olema seotud tekkiva keskkonnamõju tõendatud suurusega ning tasudest kokku kogutavad summad peavad olema suunatud keskkonnakahjude leevendamiseks.
Saasteainete vähendamist saavutatakse eelkõige läbi uute tehnoloogiate rakendamise, mis võib nõuda mõnede spetsiifiliste saasteainete puhul täiesti uue tehase ehitamist. Keskkonnatasu kui fiskaalmeede sisuliselt ei motiveeri, vaid vastupidi, vähendab investeerimisvõimekust. Paljud kliimaeesmärkide saavutamist toetavad uued tehnoloogiad on veel arendamisjärgus ega ole praktikas tööstuses veel rakendatavad.
Seletuskirjas toodud eesmärgid on vastuolulised ja deklaratiivsed, näiteks et kõrgemad saastetasu määrad aitavad kaasa rohepöörde läbiviimisele. Eesti ühiskonnas on läbi arutamata, mis on rohepööre, mis ajaks see saavutada ning mida selleks ja kelle poolt teha. Euroopa Liidus on mõistetud rohepööret kui uut majanduse kasvustrateegiat. Me tahame arvata, et ka Eestis võetaks analoogne lähenemine, kui üleminek uuele majandusele toimub konkurentsivõimet ja majanduskasvu arvestavalt.
Keskkonnatasude seaduse eelnõus aga puuduvad igasugused mõjuhinnangud tasude tõstmise mõjudest Eesti majandusele ning eelkõige tööstusele. See on eriti oluline praegusel hetkel, kus Statistikaameti septembri alguse info kohaselt tööstustoodangu maht on languses ja eksport vähenemas. Sellel aastal on töötukassa saanud üle 60 koondamisteate, millega on kadunud 2000 töökohta. Lõviosa koondatud töökohtadest on töötlevast tööstusest.
Ei saa asuda seisukohale, et keskkonnakaitsest lähtuv eesmärk oleks juba iseenesest sedavõrd kaalukas, et teised põhiseaduslikud õigused peaks selle ees alati taganema. Keskkonnatasude tõstmisel tuleb ühele kaalukausile panna riigi fiskaalhuvid ja keskkonnakaitse eesmärk ning teisele ettevõtete põhiseaduslikud õigused. Kahetsusväärselt ei ole eelnõu seletuskirjas sellist kaalumist tehtud. Seetõttu ei selgu eelnõu seletuskirjast, milliseid alternatiive kaaluti ja miks valiti just sellised tasumäärad. Kavandatavatel regulatsioonidel on väga selge ja oluline mõju uutele ettevõtetele ja investeeringutele. Näiteks turbasektoris ületab raadamistasu minimaalne määr praeguse hinnataseme juures oluliselt nii tootmisala ettevalmistamiseks kui ka korrastamiseks tehtavaid kulutusi.
Eelnõu kehtestab keskkonnatasude ettenähtavuse vaid 3,5 aastaks. Nii lühike periood ei ole piisav jätkusuutlike investeeringute tegemiseks, vähendamaks ettevõtete majandustegevuse keskkonnamõju, mis ministeeriumi poolt väidetavalt on peamiseks tasude tõstmise eesmärgiks. Kuna jätkusuutlikke investeeringuid selle eelnõu… kavandada pole võimalik, siis tõenäoliselt eelistavad ettevõted täiendavatest keskkonnainvesteeringutest loobuda ja valmistuda enda käitise enneaegseks sulgemiseks. Seega on ministeeriumi ettepanek kontraproduktiivne selle eesmärgi suhtes, sest see tõenäoliselt ei too kaasa jätkusuutlikku keskkonnaheidete vähendamist ega ka pikaajalist tulu riigieelarvele. Pigem pärsib see reaalselt Eesti võimalikku majanduskasvu.
Kokku võttes leiame, et keskkonnatasude seaduse ja metsanduseseaduse muutmise seaduse eelnõu täidab riigieelarve tulude kasvamise eesmärki ning teeb seda ettevõtete konkurentsilanguse hinnaga.“