Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Evelin Poolamets: valitsuse maksu-amokk

-
27.10.2023
Evelin Poolamets

Praegused maksutõusud ei aita kuidagi majanduslangusest välja tulla.
Looduses on amokijooks äkiline märatsushoog, mis avaldub püüdena surmata ettejuhtuvaid inimesi või hävitada ettejuhtuvaid asju. Majanduses toob maksu-amokk kaasa ettevõtete surnuksmaksustamise, konkurentsivõime vähenemise, töökohtade kaotuse ja normaalse majanduskeskkonna hävinemise, kirjutab riigikogu liige Evelin Poolamets (EKRE).

Riigieelarvega seotud ööistungil said peamise tähelepanu Juku-Kalle Raidi seiklused, mistõttu jäid peaaegu märkamatuks järjekordsete maksutõusudega seotud eelnõud.

Riigieelarve esimesele lugemisele läks hulk seadusi, mille ainus eesmärk on täita kiiresti riigikassat. Kiireloomulisust põhjendati riigieelarve menetlusega, mistõttu enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud ka väljatöötamiskavatsust. Ehk ilma tungiva vajaduseta visati aknast välja hea õigusloome tava. Samas on õiguskantsler korduvalt selgitanud, et kiireloomuliseks saab pidada olukorda, kus vajadus uue õigusliku regulatsiooni järele ilmneb ootamatult erakorraliste asjaolude kogumis (pandeemia, looduskatastroofid jne). Raske uskuda, et riigieelarve koostamine tuli valitsusele ootamatult.

Riigilõivud kasvavad hüppeliselt

Menetluses antud eelnõudega plaanitakse tõsta veoauto teekasutustasu ja sellega seonduvaid trahvimäärasid. Riigilõive tõstetakse paljude keskkonnakaitsega seotud lubade osas.
Komplekslubade riigilõiv tööstuses ja tootmises suureneb kuni 1172 protsenti ja samalaadne luba põllumajanduses kuni 536 protsenti. Metsateatised muutuvad tasuliseks. Lisandub raadamisõiguse tasu, mille tariifid algavad 4000 eurost hektari kohta. Maismaatranspordis muudetakse lõive, mis puudutavad sõidukite registreerimist, registreerimismärgi väljastamist, registriandmete muutmist, juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist ja palju muud.

Reformierakond reklaamis end kunagi ettevõtjasõbraliku erakonnana, ent tegelikkus on vastupidine.

Kalanduses plaanitakse maksutõusudega koguda täiendavalt 500 000 eurot. Raudtee uute riigilõivumäärade rakendamisel on plaanitav lisatulu ligikaudu 150 000 eurot. Merenduse valdkonna riigilõivude tõstmisel oodatakse riigieelarvesse ligikaudu 86 500 eurot. Need on vaid mõned näited.

Nende eelnõude kooskõlastamisel ületati ilmselt nii mõnedki kiirusrekordid.
Näiteks saatis rahandusministeerium riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kaubandus-tööstuskojale arvamuse avaldamiseks 5. septembri pärastlõunal, vastust nõuti juba 7. septembriks. Sellise ajaga ei ole võimalik sisulist kaasamisprotsessi läbi viia ega anda eelnõu kohta sisulist tagasisidet. Näib, et valitsusel ongi kujunemas uueks praktikaks, et kaasamist enam isegi ei teeselda.

Tegelikkuses vajavad nii inimesed kui ettevõtjad kindlustunnet ja stabiilset majanduskeskkonda. Tarka majanduspoliitikat ajavad riigid tegutsevad majanduskriisi ajal, kui vähegi võimalik, kontratsükliliselt – langetades makse või stimuleerides majandust. Maksud, mille ainus eesmärk on täita auklikku riigieelarvet, ei motiveeri, vaid vastupidi, vähendavad investeerimisvõimekust.
Seda kõhedamalt kõlavad Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekud, mis ütlevad, et maksud peavadki olema nii suured, et sellele järgneks majandustegevuse kokkutõmbamine, puudutagu see siis kaevandamist või teekasutust.

Kärpimine, mitte kasv

Kallase valitsuse maksu-amokk, millele võrdset ei ole nähtud taasiseseisvuse järel ühegi valitsuse ajal, ei ole veel lõppenud. Selle hulka kuulub eelarvestrateegiasse kirjutatud 400 miljoni jagu veel teadmata makse, mida on vaja lähitulevikus kätte saada. Uute maksude mõju kumuleerub nii leibkonna kui ettevõtete tasemel. Ei rahandusministeeriumil ega peaministri bürool pole maksude kompleksset mõjuanalüüsi.

Reformierakond reklaamis end kunagi ettevõtjasõbraliku erakonnana, ent tegelikkus on vastupidine. Ettevõtjatest hindab valitsuse viimase kolme kuu tegevust positiivselt vaid kaks protsenti vastanutest, samal ajal kui 52 protsenti andis negatiivse hinnangu. Praeguses majandusolukorras tuleks kogu tähelepanu koondada majanduskasvu taastamisele, kuid selleks puudub strateegia. Jääb ainult tuim kärpimisjutt, mis keskvalitsust puudutab minimaalselt, aga majanduse stimuleerimist, teedeehitust, investeeringuid, ehitust, regionaalpoliitikat väga teravalt.

Kui kahjustame ettevõtluskeskkonda, väheneb Eesti konkurentsivõime, süveneb majanduslangus ja väheneb riigi maksubaas.

Eesti asukoht agressiivse naabri kõrval ja Euroopa Liidu äärealal pole kiita. Kui meie konkurentsieelistest on mõistliku hinnaga elekter juba likvideeritud ning tööjõudki oma odavuse kaotanud, tuleb konkurentsivõime hoidmiseks pakkuda ettevõtetele teisi eeliseid, nagu stabiilset investeerimiskeskkonda, vähest bürokraatiat ja soodsat maksusüsteemi.

Eesti kipub ise Euroopa Liidus pealemaksjaks

Eesti riik on harjunud abiga toetusfondidest, millega ollakse mõneti mugavustsooni sattunud. Kaja Kallas ei häbenenud kuulutamast, et Eestil ongi uhke peatselt saada Euroopa Liidu netomaksjaks, et siis Ukrainat üles ehitada. Väga halb avang läbirääkimisteks, sest Eesti andis raha teemal kauplemise ruumi ise ära.

Eestil on nappinud võimekust fondide eraldisi sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu eurotoetuste kulutamine on muutunud omaette eesmärgiks. Ei olegi enam oluline, kas kulutame selle raha mõistlikult või lihtsalt panustame mingisse tegevusse, mille vajalikkus on küsitav.

Riigikontrolli andmetel on Eesti augusti lõpu seisuga perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika 3,4 miljardi euro suuruse fondi mahust kohustusi võtnud 26 protsendi ulatuses, väljamakseid on tehtud 1,4 protsendi ulatuses.

Taasterahastu ja õiglase ülemineku fondi rahastuse kasutamisega ei ole olukord parem.

Hullem on veel ees

Praegused maksutõusud ei aita kuidagi langusest välja tulla. Käibemaksutõusud ja aktsiiside tõusud alles hakkavad mõju avaldama.

Teised Euroopa Liidu liikmesriigid on leidnud meetodeid oma ettevõtluse toetamiseks, vaatamata Brüsseli bürokraatia nõudmistele. Meie aga läheme nagu nõukogude ajal saksa täpsusega vene rumalusi ellu viima, oma huvisid unustades.

Kui kahjustame ettevõtluskeskkonda, väheneb Eesti konkurentsivõime, süveneb majanduslangus ja väheneb riigi maksubaas. Seega on riigil kõige mõistlikum keskenduda bürokraatia ning avaliku sektori kulude vähendamisele ja meetmetele majanduskasvu edendamiseks, et tagada maksutulude tegelik suurenemine. Selleks aga tuleb maksu-amokk panna pausile.

 

Evelin Poolamets, riigikogu liige (EKRE)