Eesti küll väidab ennast läänelikus demokraatias olevat, kuid tegelikult on ta üha lähemal nendele riikidele, kes jäävad EL-i piiride taha ida poole, seda just korruptiivse onupojapoliitikaga.
BNS vahendab: “Riigikohus jättis rahuldamata riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete kaebuse ning leidis, et riigikogu juhatus oli leidnud kohase tasakaalu ühelt poolt kaebajate õiguste ning teiselt poolt riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide ning teiste liikmete õiguste vahel.”
Seega jäeti õigus võimukoalitsiooni teerullipoliitikale. See, et Riigikogu kodukord on “tühistatud” ja tähtaegadest kinnipidamine pole enam kohustuslik, pole Riigikohtu arvates kõnet väärt.
Meedias on värskelt teinegi uudis: politsei reageeris kaebusele Silvia Ilvese kohta, et tal olevat saates olnud lapsed turvavööta. Oleks lapsi ka Marko Mihkelsoni juhtumi puhul nii kaitstud…
Ja veel uudis: Tartu maakohus rahuldas 31. oktoobril määrusega Bigbanki kaebuse ja leidis, et kaitsepolitseiameti päring taastevõtme esitamiseks oli õigusvastane. Rääkimata sellest, et ühe valitsuse kukutamiseks kasutatud Porto Franco juhtum ei saanud kohtus tõestust. Kaporatuur tegutseb oma suva järgi, tsiviilkontrolli tema üle sisuliselt pole.
Aastaid on Riigikogu kuluhüvitiste väärkasutuse tagajärjeks olnud nende tagasinõudmine, selliseid juhtumeid on olnud kõigil erakondadel, aga kriminaalasjad algatati ainult EKRE saadikute vastu.
Prokuratuur tegutseb kogu aeg umbes sellises võtmes, nagu oli see Indrek Tarandi provokatsiooni ajal: miitingut seganud provokaator oli õige mees pealegi, teda liiga karmilt korrale kutsunud mehed said karistada…
See, et Harju maakohus taandas juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni kohtunik Eveli Vavrenjuki ja tema kaassüüdistatavate kohtuprotsessilt, kuna prokurör rikkus kahtlustatava kaitseõigust ning on kriminaalasja materjalides vassinud, ei lugenud samuti midagi.
EKRE ministrid sunniti kord räigete kampaaniatega tagasi astuma, Vene “vereraha” teeninud Kaja Kallas ei kavatsegi seda teha. Tema suhtes pole mingi probleem ka see, et maksutõuse kavandades ei rääkinud poliitorav sellest valimiskampaanias midagi, olles seega oma valitsuse moraalselt mittelegitiimseks muutnud – nüüd ei saa ka valimisi enam tõsiselt võtta.
Kuhu ka ei vaataks, “õigusriik” “omasid ei murra”, seevastu “need teised” saavad kohe piitsa.
See ei ole demokraatia, vaid mingi hale sovjetlik riik. Mitte Põhjamaade seas pole Eesti, vaid Moldova, Gruusia või Bulgaaria tasemel.
Uued Uudised